mis tähendab seda, et statsionaarse eriarstiabi osas toimub ilmselt väike langus, mitte töömahu suurenemine ning seda tasakaalustab väike kasv ambulatoorse ravi eriarstide töömahtude osas. Tartu Ülikooli Kliinikumi näitel on aga viiel aastal kasvanud nii statsionaarsete kui ka ambulatoorsete patsientide arv, mis ühtlasi märgib ära selle, et ei ole põhjust arvata, et statsionaarse eriarstiabi maht oleks vähenemas. Siinkohal võib ära märkida ka selle, et prognoositavalt kasvab pulmonoloogiliste ravijuhtude arv lisaks demograafilistest muutustest tulenevale, nagu näiteks elanikkonna vananemine, sest pulmonoloogiliste haigustega patsiendid on keskmisest vanemad, 2015. aastaks 5% ja 2020. aastaks 10%. (EKS, 2012). Pulmonoloogia 2015-2020 aasta arengukavas kirjutab Eesti Kopsuarstide Selts, et vajadus päevaravi järgi antud erialal on vajalik ainult osaliselt pulmonaalse rehabilitatsiooni korral. See võimaldaks efektiivselt kasutada vajalikku meeskonnatööd mitme erineva eriala
PULMONOLOOGILISED HAIGUSED Kopsud on hingamiselundid, mis asuvad rindkere õõnes ja kopsudes toimub gaasivahetus. Õhk kopsudes liigub mööda bronhe, kus peabronh hargneb järjest kitsamateks harudeks, moodustades bronhiaalpuu. Hingamispuudulikkus kui organism ei suuda täita ühte või mõlemat oma gaasivahetusfunktsioonist: kas hapniku omastamist või süsihappegaasi elimineerimist. Hingeldus e. düspnoe on ebameeldiv õhupuudustunne ehk raskendatud hingamine. Pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid 1) Geneetiline eelsoodumus 2) Antikehade puudulikkus 3) Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Pulmonoloogiliste haiguste mõjutatavad riskitegurid 1) Suitsetamine 2) Külm ja niiskus 3) Allergeenid Sagedamini esinevad pulmonoloogilised haigused: Põletikulised o Kopsupõletik viiruste või mikroobide poolt tekkitatud põletik kopsukoes. o Bronhiit äge või krooniline põletik bronhides.
Õpetus mis uurib haiguse teket, arengut ning lõppemist. Iseloomusta ägedat haigust. Järsku tekkiv, kiirelt kulgev ning üldiselt lõpeb tervistumisega. Iseloomusta kroonilist haigust. Pole välja ravitav, kuid võimalik hoida kontrolli all. Tekivad patoloogilised muutused. Tekib resistentne bakter/viirus Kulgeb ägenemiste (retsidiivide) ja vaibumistega (remissioonidega) Pulmonoloogilised haigused Nimeta pulmonoloogiliste haiguste mittemõjutatavad riskitegurid. Geneetiline eelsoodumus Sugu, vanus Antikehade puudulikkus Ripsepiteeli primaarne kaasasündinud puudulikkus Nimeta mõjutatavad riskitegurid Suitsetamine Külm ja niiske õhk Allergilised tegurid: saastunud õhk, õietolm, koduloomade karvad, kodukeemia Viirus Nimeta esmased uuringud: Objektiivne uuring – Ausklulatsioon ehk kopsu kuulamine
annaabi.ee 
