Põlled Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Vanemat tüüpi põll Uuemat tüüpi põll Vöö Vöö oli töö juures kohustuslikuks rõivaesemeks Ka pulmatseremoonias oli tal täita oma roll Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste uskumustega Vöökirjadel olid ka nimed Varasemad vööd olid laiemad ja kirjad selgemad ja suuremad Uuemad vööd on peamiselt punased, kitsad ja väiksemakirjalised. Vöö mustri näide Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
kommete kui ka laulude poolest analoogiline peiupoolsete pulmaliste sissesõiduga mõrsjakoju. Mõrsja on peidetud. Pruudipoolsed nõuavad mõrsjat näha, kahtlustades, kas pole talle viga tehtud, halbades tingimustes ja tühja kõhuga peetud jne. Ka mõrsja pulmalistele pakutakse ebamõrsjat e. valtspruuti. Lokaalne, peamiselt Kolga-Jaanis tuntud komme oli aletule põletamine. Algne ohvritalitlus tuletegemise ja raha-annetamisega on hiljem muutunud lõbustavaks vahepalaks pulmatseremoonias: noorik kogu pulmarahvaga läheb põletamiseks määratud puu juurde, mis maha raiutakse ja põlema süüdatakse. Kui tuli lööb leegitsema, viib peiupoiss nooriku kolm korda selle ümber ja asetab ta kolme relvastatu (s.o. isamees, peiupoiss, peigmees) vahele, kes naiste laulu saatel mõõku tema pea kohal kokku löövad. Sellal visatakse mõned mündid tulle, mille kustumist ära oodatud, rahad välja otsitud ja maharaiutud puu kännu sisse taotud. Laulu ja
mudelpuude mahust [1]. Ajast aega tuntud tarbe- ja ehituspuu. Tetäs anomit, visklit, kühvlit, ruihi. Lehti pandas eläjille söödäs. Puid palotatas (Setu). Selles setu rahvapärimuses on kokku võetud haavapuidu igipõlised kasutusalad koduses majapidamises. Haavast valmistati künasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade püüniseid. Õhukesest (7–12 mm) haavalauast painutati viljatuulamissarjade ja sõelte kered. Haavast tehti ka pulmatseremoonias tähtsal kohal olnud veime- ehk annivakad, mis olid kaanega suletavad ja põletuskirjadega rikkalikult kaunistatud. Samal viisil valmistati ka kohvrite eelkäijad, tugevasti rautatud ja lukustatavad reisivakad [18]. Haaba hinnatakse tänapäevalgi mitmesuguste elutarbeliste esemete toormaterjalina. Haavapuit on hele ega anna lisamaitset, mistõttu sobib puulusikate ja puunõude, taarakastide ja -tünnide valmistamiseks. Kergesti värvitavatest haavalaastudest tehakse mitmesuguseid punutisi
Naiste vöö (Tori 1887) Vöösid ja paelu on vanadest aegadest ERMi kogudesse jõudnud kõige enam. Näiteks ainuüksi Tori kirivöösid on seal juba 43, rääkimata teiste kihelkondade vöödest. Lisaks nendele on veel suur hulk pussakaid, võrkvöösid ja igasugu paelu. Tori vöödest on kõige rohkem kogus kirivöösid ja seetõttu olen oma uurimuses just neile peamise tähelepanu pööranud. Vöö oli töö juures kohustuslikuks rõivaesemeks ja ka pulmatseremoonias oli tal täita oma roll. Nimelt köideti veimed (sokid, kindad) kokku vööga ja kingiti siis sugulastele ja pulmaasjameestele. Toris Pärnumaal olevat veimesukad ja kindad vööga kokkuköidetult pandud kaela rippuma (Manninen1927:376). Vöö kandmist põhjendati nii rahvameditsiini kui mitmete maagiliste uskumustega. Näiteks arvati naiste vööl olevat haigusi peletav ja ka sigivust edendav jõud. Üldlevinud arvamuse kohaselt andis vöö raske
annaabi.ee 
