Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad ja laulud. Noorpaar äratati hommikul laulu ja pillimänguga. Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid. Pruudi riietus, soeng, peakate. Klassikaline pruut on looritatud ja riietatud valgesse ning näeb välja armas ning süütuke. Tänapäeval on pruutkleidid üks vähesid võimalusi naistel end toeliste printsessidena tunda ja uhket kleiti kanda.Sest lubatud on kõik kaunistusvõtted, pärl- ja pitstikandid, isegi kunstlillekesed. Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor.
Ka tänapäeva pulmakombestikus võib sageli kohata tanutamise tseremooniat koos laulu ja rahvariietega. Traditsiooniline koht pulmatsüklis oli noorpaari tseremoniaalsel magamaviimisel esimese pulmapäeva õhtul, väga sageli pandi noorpaar pulmaliste kaaskonna saatel magama lauta, eriti lambalauta. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad (enamasti sigivusmaagilise sisuga) ja laulud. Noorpaar äratati hommikul laulu ja pillimänguga. Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid. Rahakorjamine pulmas on siiski üsna hiliseaegne nähtus, mis on tihedalt seotud rahvamajanduse arenemisega talupoegade hulgas, hiljem seda seostati rohkem pulmanaljadega, näiteks pulmaoksjon. Enamus inimesi jäid pulmamajja ööseks ning siis varastasid agaramad pulmalised kaaslastelt riideid. Järgmisel päeval toimus varastatud asjade peale oksjon või väljalunastamine muul moel. Algselt läks kogutud raha pulmapeo