matriitsi (roostevaba toru) vahelisse pilusse. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Enamik pulberkonstruktsioonmaterjalidest tooteid saadakse tardfaaspaagutamise teel temperatuuril, mis on 70...80% põhimaterjali sulamistemperatuurist (raua baasil pulbermaterjale näit. temperatuuril 1100...1200 °C). Kermiseid (keraamilismetalseid komposiite) toodetakse reeglina vedelfaaspaagutust kasutades. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks traditsiooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide kokkuhoid (pulbertooted ei vaja olulist mehaanilist töötlust sellega kaasneva laastueraldamisega) ning tehnoloogia lihtsustumine (ka keerukate toodete valmistamisel suhteliselt väike tehnoloogiliste etappide arv). Pulbermetallurgilisel teel on võimalik
keevitusega. 24. Soone freesimine Tüüpiline freespingi põhioperatsioon. Mittetraditsiooniliste meetoditega saab freesida peeneid sooni. Peamiselt kasutatakse universaaltreipinki ja freesi. 25. Lõikeriista nõuded Lõikekiirus, s.o lõikuri summaarne tööaeg lõikeprotsessis. 26. Poorsed pulbermaterjalid Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid. Poorseid pulbermaterjale iseloomustav põhiomadus on läbilaskvus. 27. Jootmise erinevus keevitamisest Jootmise eelised võrreldes keevitamisega: a) Peaaegu kõik metallid on sobiva joodise ja räbusti valimisel joodetavad b) On võimalik liita väga erineva sulamistemperatuuriga materjale, sh metalle mittemetallidega c) liidetavate materjalide väiksema kuumutamise tõttu on protsess tavaliselt keevitamisest kiirem d) protsess on masstootmises kergesti rakendatav, kuna jootmine ei eelda alati liitekoha
MoS2 jms.) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud- vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasutamiseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al 2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposiidid, mis peavad samaaegselt omama väikest elektritakistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust
õlidega; termil. ja termokeem. töötl; poorsete toorikute kuumstanstimine; isostaatiline kuumpressimine. Täpsuse suurendamine- kalibreerimine; mehaaniline töötlemine. 12. Kuidas jääk poorsus mõjutab pulbrist toodete mehaanilisi omadusi? Mehaanikalised omadused on madalad, mida suurem jääk poorsus, seda väiksemat koormust toode talub 13. Millist keemilist ühendid alati sisaldavad pulberantifriktsioonmaterjalid? Fe või Cu 14. Kus kasutatakse poorseid pulbermaterjale? Filtrid, soojusisolatsioonimaterjalid, pindade jahutus, protsessid keevkihis, pneumolaagrid, poorsed katalüsaatorid, poorsed elektroodid, aeraatorid II METALLIDE TEHNOLOOGIA Survetöötlus 1. Kuidas muutuvad metallide omadused (tugevus, plastsus) plastsel külmdeformeerimisel? Tugevus kasvab ja plastsus väheneb 2. Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Külmsurvetöötlust T < Trekr ; kuumsurvetöötlus T > Trekr 3
) määretega. Tuntuimad selle grupi materjalid on raud-grafiit, raud-vask, raud-vask-grafiit jt. Pulberhõõrdmaterjalid e. pulberfriktsioonmaterjalid on suure hõõrdeteguriga materjalid kasu-ta- miseks pidurdus- ja sidurdusseadmetes. Sellised, keerulise koostisega komposiidid sisaldavad lisaks metalsele tugevust tagavale põhimaterjalile (Cu, Fe, Ni) tahkeid määrdeid (grafiit, Pb, Sn jt.) ning suurt hõõrdetegurit tagavaid komponente (Al2O3, SiC, SiO2 jt.). Poorseid pulbermaterjale kasutatakse filtrite, soojusisolatsiooni, pneumolaagrite, poorsete elektroodide jt. toodete tootmisel. On võimalik saada poorseid materjale poorsusega kuni 90%. 44) Materjalide füüsikalised omadused. Elektrikontaktmaterjalid on pulberkomposii-did, mis peavad samaaegselt omama väikest elektri- takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), keevitumiskindlust, samuti keemilist ja meh-aanilist vastupidavust
Enamik pulberkonstruktsioonmaterjalidest tooteid saadakse tardfaaspaagutamise teel temperatuuril, 72 mis on 70...80% põhimaterjali sulamistemperatuu- miline ühend ei täida kõiki eelnimetatud nõudeid. rist (raua baasil pulbermaterjale näit. temperatuuril Kõiki nõudeid on võimalik täita komposiitmaterjale, 1100...1200 °C). Kermiseid (keraamilismetalseid näiteks Ag-Mo, Ag-C, Cu-C jt., kasutades. Avata- komposiite) toodetakse reeglina vedelfaaspaagutust vate ja liugkontaktide valmistamiseks kasutatakse kasutades. erinevaid materjale. Pulbermetallurgia peamisteks eelisteks tradit- siooniliste tehnoloogiatega võrreldes on materjalide
Käesolevas loengukonspektis vaadeldaksegi antifriktsioon- ja friktsioonmaterjale ning elektrikontaktmaterjale, mis saadakse pulbertehnoloogia abil. 4.1. Paagutatud antifriktsioonmaterjalid (PAFM) Paagutatud antifriktsioonmaterjale kasutatakse masinaehituses hrdepaaride elementide (liugelaagrid, tihendid, juhikud, kolvirngad, elektrilised liugkontaktid jne) valmistamiseks. PAFM pronks-grafiidi baasil hakati kasutama 1922 a ja on vanimad kaasajal tööstuses rakendatavaid pulbermaterjale. PAFM valmistamine sisaldab järgmisi põhioperatsioone: pulbrite valmistamine pulbrite segamine vajalikus vahekorras pulbrite vormimine (pressimine) termiline töötlemine e paagutamine täiendav töötlemine. Pulbertehnoloogia järgi valmistatud antifriktsioonmaterjalid sisaldavad reeglina 15 - 30% poore. Poorsete PAFM eeliseks on see, et iga poori vib vaadelda peale õliga immutamist kui miniatuurseid lireservuaare. See kindlustab isemääritavuse isegi