· Kiiluvees- harilikult merel; · Poord-poordiga- vaikse ilmaga lühikestel vahemaadel ja sadamasse siss-välja viimisel; · Eest tõugates esineb harilikult jõgedel-järvedel, sadamates. Pukseerimine on küllalt kogemusi nõudev ja ohtlik, eriti avamerel ja lainetusega. Pukseerimine toimub harilikult spetsiaalse pukserlaevaga vedurlaevaga, mis on varustatud vastava pukserseadmega, vintsi, lookade jne. Igal laeval on avariivarustuses nõuetekohane puksiirtross ja ahtris ning vööris ehitatud tugevdatud pollarid või piitengud, kuhu võib vaikse ilmaga trossi kinnitada. Puksiirtrossi üleandmine on lihtne sadamas ja vaikse ilmaga, kui pukseeriv laev võib pukseeritava laeva poordi sõita. Kõigepealt lepitakse raadioteel kokku tegevuses. Raske on trossi üleandmine kui laev on madalikul või tormise ilmaga. Kui avariilisel laeval puudub meeskond, siis peame paadi või parvega inimesed tema peale saatma
Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse: 1. Konstruktiivsete meetmetega projekteerimise ja ehitamise käigus 2. Organisatsiooniliste meetmetega laeva ekspluatatsiooni käigus 3. Operatiivsete meetmetega vigastuse korral UPPUMATUS = PÜSTUVUS + KORPUSE TUGEVUS + UJUVUS Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul (sõuajam=käitur, puri, puksiirtross, aerud) .Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamiseks (vee-, laevalaine-, õhutakistus) NB: liikumapanev jõud = takistusjõud (raskusjõud=ujuvusjõud) Käikuvus olene : laevakere kujust, käiturite tüübist, veealuse osa siledusest Juhitavus on võime püsida etteantud kursil ja/või muuta seda vastavalt vajadusele ja sõltub sõltub: 1) laevakere kujust 2) juhtimisseadmete tõhususest antud kiirusel, 3) lainetusest ja tuulest
paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon.
ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon.
paiknevad ahtriosas. Vööriosas on aga koondatud vahendid selleks, et vajadusel lasta end pukseerida. Tuleb täheldada vahendite erinevust tavaliste laevade, mille jaoks pukseerimine või pukseeritud olemine on episoodilised nähtused, ja spetsiaalselt pukseerimiseks ette nähtud puksiirlaevade vastavates vahendites ja sisseseades Puksiirseadme elemendid valitakse klassifikatsiooniühingu normide kohaselt olenevalt laeva suurusest, tegevuseesmärgist ja sõidurajoonist. Puksiirtross seob puksiiri pukseeritava objektiga. Enamalt jaolt on see jäme terastross, mida hoitakse puksiirvintsi trumlil. Taimkiud- ja sünteetilisi puksiirtrosse hoitakse kerituna restalustele kaetuna purjeriidest kattega.. Puksiirtrossi jämedus oleneb pukseeritavast objektist ja pukseerimispiirkonnast. Episoodiliste ja keeruliste puksiiroperatsioonide jaoks tehakse puksiirtrossi kohta spetsiaalne arvutus, mida kontrollib klassifikatsiooniühing või mereadministratsioon.
Sellise pukseerimise juures kasutatakse terastrossi, mille katkemispinge ja pikkus tagavad tema katkematuse ka juhuslike dünaamiliste koormuste korral. Joon. 17.13. 1- esimese ankru ära andmise koht; 2- liikumine teise ankru ära andmise kohale; 3- teise ankru ära andmise koht; 4- asend, millest edastatakse puksiirtross. Päästev laev läheneb päästetavale ahtriga, annab ära ankru või ankrud (vt Joon 8.13.). Ankrud tagavad pukseerivale laevale tõmbe suuna püsivuse ja aitavad oma ankrupelide tõmbega suurendada pukseeriva laeva haagitõmmet. Ankrupeli tõmbe parimaks ära kasutamiseks peab olema välja lastud maksimaalne ankruketi pikkus. Seda peab arvestama ankrute ära andmisel.
annaabi.ee 
