m/sek. Takistus lainetusel: RL = kL * (Y/2)* * V2 * 10-3, kus kL oleneb laine intensiivsusest, Y veetihedus, veealuse osa pindala m2, V laeva kiirus m/sek. Sõukruvi takistus: RPV = 0,5 * (A/Ad) D2SK * V2 [kN] pidurdatud vindi korral ja RVPV = 0,8 * D2SK * V2S tonni vabalt pöörleva vindi korral, kus A Ad sõukruvi ketta suhe, DSK sõukruvi diameeter meetrites, V pukseerimiskiirus m/sek, VS pukseerimiskiirus sõlmedes.Veesoleva puksiirliini takistus: RTR = 0,04 *lM * dTR * V2 [kN], kus lM märgunud trossi pikkus meetrites, l puksiiritrossi kogupikkus meetrites, dTR trossi diameeter meetrites, V pukseerimiskiirus, m/sek. Puksiirtross peab vastama järgmistele nõuetele: · olema küllalt pikk, et pukseeriva laeva kiiluveejuga ei avaldaks pukseeritavale laevale takistavat mõju; · võimaldama pukseeritava laeva rahuldavat juhitavust;
laevad. Kui päästeope-ratsioonis osaleb roh-kem laevu (vt Joon. 17.15), seatakse nad tööle selliselt, et saavutada mak-simaalne efekt. Seejuures tuleb jälgida, et puksiirotsad ei sattuks vintidesse. Igal laeval peab olema võimalus ilmastikuolude halvenedes eemalduda. Ette peab olema nähtud ka madalikult maha tuleva laeva peatamine. Selleks saab kasutada tema enda ankruid MIDAGI ON VIST PUUDU KA 15. Avariipukseerimise puhul tehtavad arvutused: puksiirliini pikkus ja koosseis, pukseerimiskiirus. Vt kaustast 16. Tegevus laeval teise laeva hädasignaali saamisel. Otsinguoperatsioonide juhtimine ja korraldamine. Teave avariilaevalt peaks sisaldama: a) identifitseerimiseks vajalikke andmeis (nimi, kutsung, IMO number, lipp, jm) b) asukohta (geograafilised koordinaadid või peiling ja kaugus teadaoleva punkti või meremärgini); c) avarii iseloom ja vajatav abi;
annaabi.ee 
