Teema 1. Koostatud 30.12.2001.
Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal
iseseisvalt manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste
laevade abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba
veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone. Paigal
seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad, ujuvelektrijaamad,
ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
Kliima tingimusedon määratud komplektselt õhu temperatuuri, niiskuse sisalduse, liikumiskiiruse ja puhtuse ning keemilise koostisega. Markeerimine: magevesi- sinine; vesi – roheline; gaasid – kollane; õhk – helesinine. • Pukseeritava laeva tuled, päevamärk ja udusignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali – ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali – ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. • Laevahäirete plaanid, otstarve ja asukoht. Häirete signaalid. Laevapere tegevus häirete korral. Laevahäirete plaani koostan vanemtüürimees. Plaanis on kõigile laevapere liikmetele
pihustist 200 atm surve all värvitavale pinnale. See on kõige parem värvimise meetod. b) Värvitakse õhkpihustiga. Suruõhk ime värvib värvinõust välja ja pritsib värvitavale pinnale. Puuduseks on värvi sattumine pinnale koos õhuga mis võib rikkuda värvimise kvaliteeti. 3. Pukseeriva ja pukseeritava laeva helisignaalid Pukseeriv laev peab andma vähemalt iga kahe minuti järel kolm järjestikust helisignaali ühe pika ja kaks lühikest. Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on mehitatud, peab vähemalt iga kahe minuti tagant andma järjest neli helisignaali ühe pika ja kolm lühikest. Võimaluse korral tuleb anda see helisignaal otsekohe pärast pukseeriva laeva poolt antud helisignaali. Pilet 21 1. Varurooliseade, üleminek varuroolile Avariirooliseadmele üleminek toimub statsionaarse rooliseadme rikke korral. Selleks ühendatakse roolisektori külge avariirool
reegli punktides a või b ettenähtud signaalide asemel andma vähemalt iga 2 minuti järel kolm järjestikust vilet, nimelt ühe pika ja seejärel kaks lühikest. d) Kui kalapüügiga tegelev laev on ankrus ja kui piiratud manööverdusvõimega laev teeb oma töid ankrus, peab ta käesoleva reegli punktis g ettenähtud signaalide asemel andma selle reegli punktis c ettenähtud signaali. e) Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on mitu, siis puksiirkaravani viimane laev, kui see on mehitatud, peab andma vähemalt iga 2 minuti järel neli järjestikust vilet, nimelt ühe pika ja seejärel kolm lühikest. Võimalusel tuleb see signaal anda vahetult pärast puksiirlaeva signaali. 25 f) Kui tõukurlaev ja tõugatav laev on jäigalt ühendatud nii, et nad moodustavad liitlaeva,
pooletunnist vaikses +5 kraadises vees olemist. jjoogivee tagavar erinevalt. arvutamine sõltuvalt materjalist või mõõtmises 2) Pukseeriva ja pukseeritava (9) Häireplaan koostatakse enne laeva väljumist laeva helisignaalid Pukseeritav laev või kui pukseeritavaid laevu on rohkem kui üks, siis viimane neist, kui ta on 10. rroostevaba merele. Juhul kui pärast häireplaani koostamist
põtkur (thruster) manööverdusvõime parandamiseks sadamas
2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi,
käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal
iseseisvalt manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste laevade
abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba
veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone.
Paigal seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad,
ujuvelektrijaamad, ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
(thruster) manööverdusvõime parandamiseks sadamas
2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi,
käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal iseseisvalt
manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste laevade abi või
mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba veoks kasutatakse
pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone. Paigal seistes täidavad oma
ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad, ujuvelektrijaamad, ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid
ja paljud muud
põtkur (thruster) manööverdusvõime parandamiseks sadamas
2. Laevade liigitamine peamise ehitusmaterjali, peajõuseadme tüübi,
käituri, asendi vee suhtes jm. tunnuste järgi.
2.1. Liikuvuse järgi:
iseliikuvad laevad millel on jõuseade ja käiturid, mis võimaldavad tal
iseseisvalt manööverdada;
pukseeritavad sellised laevad, mille teisaldamiseks kasutatakse teiste laevade
abi või mis täidavad ettenähtud ülesandeid liikumatult kohal seistes. Kauba
veoks kasutatakse pukseeritavaid ja tõugatavaid praame, luhtreid ja pontoone.
Paigal seistes täidavad oma ülesandeid ujuvkaid, ujuvtöökojad,
ujuvelektrijaamad, ujuvhotellid (flotellid), ujuvdokid ja paljud muud
annaabi.ee 
