Vastemõiste vallas · Asustati 1957. aastal, rahvuspargi nime kannab 1993. aastast. · Kaitstakse loodus-ja pärandkultuurimaastiku. · Pindala on 39 640 hektarit. · ripp-ja pukksillad · Viies aastaaeg Vilsandi rahvuspark · Asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümenda vallas. · Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel.
" Turja Laas tunnistab: ,,Rumal õpib elukoolis, aga kes enne õppinud, sel jääb mitu nuhtlust nägemata." Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka noorematele: "Ega inimene pole tulnud siia maamuna otsa oma sisikonda täis ajama [], kui on siis sööme jälle []." Rannainimesed elasid väikestes tagasihoidlikes majakestes, kuid nendes oli olemas kõik eluks vajalik. Kümmekond väikest madalat eluhoonet, pukktuulikud, võrgumajad, aidad, meremudaga vooderdatud laudauksed ja veest lakutud ning jääst hööveldatud kaldakivimürakad: niisugune oli tüüpiline rannaküla, kus toimetasid oma toimetusi karmiilmelised, mõtlikud taadid ning kipuvad maailma meredele ja mandritele noored. Kombeks oli pidada pidustusi, kuhu tuli kokku kogu rannaküla rahvas. Noored pidasid ka eraldi pidusid. Kombekohaselt lauldi, tantsiti ja mängiti erinevaid ringmänge
Hiljem seda suurendati ning ala sai nime- Vilsandi looduskaitseala. Aastal 1993 pandi kaitsealale nimeks Vilsandi rahvuspark. Rahvuspark loodi, et kaitsta Lääne-Eesti rannikumaastikku, merd, linnurikaid väikesaari, taimestikku, merelinde ja Läänemere hüljeste lesilaid. Rahvuspargi pindala on 23 760 ha. Rahvuspark on rikka merekultuuriga ala, seal elatud 3 sajandi. Praeguseks on väärtuslikud rannaniidud kadastikesse kasvanud, rannakarjamaad ja on ka säilinud pikad kiviaiad ning pukktuulikud. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) Loodus 7 Rahvuspargi pinnamood on tasane, kuid väga vahelduv. Palju on astanguid, rannavalle ja luiteid. Harilaiu poolsaare õrnad liivased ja klibused elupaigad on väga haruldased ja erilised. Seal leidub ligi 600 soontaimeliiki, millest on ⅓ on Eestis haruldased. Enamik neist kuulub kas lubja- või soolalembestesse kooslustesse. Tuuline, päikeseline ja kaljune Vilsandi
6-10 m kõrgust kahekorruselist laudseintega tuulikut kandis keskel tugev sammas, mille alumist otsa toetas suurtest kividest laotud kivijalg. Lihtsa, ühe paari kividega veskimehhanismi käivitamiseks oli tavaliselt neli tiiba, mida katsid õhukesed lauad või 19.sajandi keskelt alates reiidest purjed. Tuulde keerati tiivad koos kogu veski kerega, selleks oli kere külge kinnitatud pikk händ ehk vehmer. Suured Hollandi tuulikud ilmusid Eestisse hiljem kui pukktuulikud, kujunesid sajandite jooksul Mandri- Eestis üsna tavalisteks. Neil oli pööratav ainult pea koos tiibadega. Läbi 3-4 korruse ulatuv veskimehhanism käivitas tavaliselt kaks paari kive. Kaua kuulusid Hollandi tuulikud ainult mõisatele. Kõrtsid Vanimad teates maakõrtside kohta pärinevad 15.-16.sajandist. Algul rajasid kõrtse ordumeistrid ja piiskopid, aja jooksul said kõrtsipidamise õiguse ka läänimehed-vasallid ning 1671.aastast võisid kõrtse ehitada kõik
VESIRATAS PANI PÖÖRLEMA VÕLLI JA SEE OMAKORDA PEALMISE VESKIKIVI. VILI VALGUS VESKIKOLUST KIVISILMA KAUDU KIVIDE VAHELE. PEENEKS HÕÕRUTUD TERADEST SAADUD JAHU JÕUDIS KIVIDE VAHELT LÕPUKS JAHUKIRSTU. VÄIKSEMAD VESIVESKID TÖÖTASID ÜHE PAARI KIVIDEGA, UUEMATES JA SUUREMATES OLI KIVE ROHKEM. PEENEKS HÕÕRUTUD TERAD LASTI LÄBI SÕELTE, ET JAHUST TERADE KESTI EEMALDADA. SADA VIISKÜMMEND AASTAT TAGASI HAKATI VESIVESKEID ÜMBER EHITAMA AURUVESKITEKS. TUULEVESKITEST OLID MEIL PUKKTUULIKUD JA HOLLANDI TUULIKUD. PRAEGU TÖÖTAVAD MEIE VESKID ENAMASTI ELEKTRI JÕUL. NENDES JAHVATATAKSE NAGU VANASTIGI VILJATERADEST PEENEMAT JA JÄMEDAMAT JAHU, TANGU, KRUUPI JA MANNAT. .............VESKI ............KIVI .............VESKI VESKID ............VESKI
Siinsest viiest tuletornist on vanim korallsaared, kus paljandub fossiilsete organismide 1809. aastal ehitatud Vilsandi tuletorn ja kuulsaim skelettidest moodustunud dolomiit. Ehkki Vilsandit viltune Kiipsaare tuletorn Harilaiul. Suuremate talude on tema algusaegadel nimetatud linnuriigiks, jääb ta maadel säilinud pukktuulikud jutustavad sellest, et liigirikkuselt Matsalule alla: Vilsandi rahvuspargi alal siinse paiga üks loodusrikkusi on tuul. Vilsandlased on on märgatud 247 linnuliiki, neist pesitseb 114. läbi aegade olnud vaprad meresõitjad, kaupmehed ja laevaehitajad.
annaabi.ee 
