Ehituskunst - pühakojad (moseed) kuhu kuulusid ka minaretid, paleed Ibn Sina - imearst, meditsiinialased teadmised pani kirja "Arstiteaduse kaanonisse", astronoom ja filosoof "Tuhat ja üks ööd" - muinasjutukogu, islamiusuliste rahvaste looming 5. Araablaste vallutused: vt kaart õpik lk 63, kontuurkaart nr 6 6. Millised muutused toimusid Euroopas alates IX sajandist? Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad (põllutööriistade puitosi asendati raudosadega), adra ette rakendati väle hobune, tekkis kiht inimesi, kes pühendusid vaid kindlale käsitöötoote tegemisele, uus ühiskonnakiht - kaupmehed - 7. Võrdle keskaegset ja tänapäeva linna! (suuliselt) 8. Kaubateed Euroopas keskajal: vt kaart õpik lk 84 9. Kästitöö keskajal: tsunftid ja gildid, tee õpipoisist meistriks! Tsunftid ja gildid: Linna käsitöölised koonduseid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse.
Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Märkimisväärne on ka paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis. Saksamaal töötab metsa heaks umbes 1,2 miljonit inimest, näiteks metsaametites, teadusinstituutides, saeveskites ja paberitööstuses
Seened on aga efektiivsed ligniini ja tselluloosi lagundajad, tuues niimoodi suure hulga orgaanilisi ühendeid uuesti aineringesse. Lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. Puidu lagundajatena on seendel ka negatiivseid külgi. Hoonete puitosadele tekitab suurt kahju majavamm, mis seenele soodsatel tingimustel võib toa põranda hävitada mõne kuuga. Peale majavammi ohustavad hoonete puitosi ka teised puidulagundajad seened. Seened on ühed peamised toiduainete riknemise põhjustajad, nad võivad kasvada praktiliselt kõigil toiduainetel. Seente elutegevuse tulemusena omandavad toiduained ebameeldiva maitse ja lõhna ning moodustavad mürgised ühendid ehk mükotoksiinid. Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada. Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav. Kui
Eestis sage. Tammekändudel. Viljakeha on Põhjustab pruuni destruktiivmädanikku. nähtav kogu aasta. Austerservik viljakeha Puidu niiskus peab olema üle 18%. Arengut 1a. Lihakas, võib kasvada väga suureks. soodustab niiske ja liikumatu õhk. Ülakülg valkjaspruunist kuni tumepruunini. Mädandab nii okas kui lehtpuude puitu. Viljaliha valge. Hümenofooril torukeste Kahjustab põrandaid ja keldrite puitosi. asemel lamellid. Eestis harva esineb Seeneväätide abil võib üle minna ühelt lehtpuudel. Tugev valgemädaniku tekitaja. puitobjektilt teisele. Seene edenemine Söödav. Tammenahkis viljakeha puidus on väga kiire, võib läbi minna mitmeaastane, väikesed, tihedalt üksteise betoonist keldrilae. Hoonetes toimuv kõrval, kõvad ja rabedad. Hümenofoor looduslik ventilatsioon ei tapa majavammi ebatasane ja pruunikas
1600 meetrist kõrgemal on ülekaalus võsa ja alpiniit. Metsade pindala pole suur, kuid nad on hästi majandatud ja tootlikud. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Metsatööstus on sellepärast teisejärguline majandusharu. Märkimisväärne on paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Teatav pretensioon kunstilisusele või allhankevahekorrad masinaehitusega on tavalised ka Saksa naha- ja keraamikatööstuses. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas - Schwarzwaldis äärmises edelas ja Thüringi ning Baieri liidumaa piirialadel. Selline küladesse ja väikelinnadesse laialipillatud väiketööstus on kokkuvõttes Saksamaale kaunis tähtis ja
tungivad puitu kuni 15 mm sügavusele.3-lüliüraskid kes tungivad isegi lülipuitu. · kaks viimast liiki on vähe levinud kuid kooreüraskid ei riku puitu mehhaaniliselt- halvava kasvava puu elutegevus ja avavad teed kahjuseentele.maltsa ja lüliüraskid kahjustavad puidu tugevus ja välimust.kooreüraskite vastu võitlemiseks kasutatakse kemikaalidega pritsimist ,biopüüniseid ja värskelt raitud tüvede koorimist.ladudes hoitavad puitmaterjalid hoonete puitosi ja mööblit kahjustavad rida putukaid keda tuntakse rahvakeeles kuukoide nime all,tuntumad neist on majasikkud ja hooneseppad.elavad ümarmaterjalides ja käike närides3-4 aastat enne kuni mardikad arenevad.puidust väljuvad nad kaldu mille tõttu jääb puidu pinda ovaalne ava laiusega 6 mm hooneseppa tõugud elavad mööbli esemetes ja hoone konstruktioonides närides tiheda närimistolmu täidetu tolmuvõrgud,nad väljuvad puidust risti väljumisavad on
Korteris oli paljad seinad, elati napi mööbliga, kitsastes oludes. Arvatavasti elati väljas, käidi ainult magamas insulas. Nendes võisid elada ka rikkamad elanikud. Rikkamad üürikorterid olid 2. ja 3. korrustel. Laed kõrgemad, tehtud avaramad. Mõned insulad oli väga ilusad, fassaad dekoreeritud. Insula´d olid kehvasti ehitatud karbid, mis olid kergesti süttivad ja on teada, et tihti kukkusid kokku. Ehitamine oli erakordselt reglementeeritud, palju võis olla puitosi, vundamendi osa pealt püüti kokku hoida, sp varisesid kokku. Hoonete arv keisririigi lõpus roomas 5 saj alguses umbes 46 000 insulat, 1790 domust. Päeva ajal valgust vähe insulates, mingit valgustust ei olnud. Roomlaste elu Palju elati väjaspool kodu, eriti insulate elanikud. Kõikide allikate järgi võib öelda, et inimeste elu ei olnud töörügamine vabadel inimestel ja linnades. Üles tõusti väga vara, koidu ajal või enne koitu. Hommikupoolik veedeti töötades või rikkamate