Eesti kunst keskajast klassitsimini
Uued
vormid: varem domineerinud lai kesklööv mõjub mahukate võlvitugede tõttu kitsamana ja
külglöövid suhteliselt avaramatena. Raiddekooris on abstraktselt üldistatud vormid, mis
väljenduvad ümarsammaste kapiteelides ja külgseintel vööndkaari toetavates pikkased
rippkonsoolides.
Põhja-Eesti:
Sakraalarhitektuur Harju-ja Virumaal arenes enne 14. saj. keskpaika Lääne-ja Kest-Eesti omast
erinevalt. Poliitilise olukorra pärast tuli leppida vähenõudlike puitkirikute ehitamisega. Virumaal
ei ehitatud sel perioodil arvatavasti ühtegi suuremat kivikirikut. Erandiks on varemetes Maarja
kabel Viru-Nigulas. Põhiplaan on tsentreeritud ristikujuliseks. Harjumaal ei olnud ehitustegevus
märgatavalt elavam kui Virus. Arvatavasti alles 14 saj. algupoolel ehitati Rapla ja Juuru
ühelööviline kirik (algkujul säilinud ainult Juuru kiriku koor). Mõlemad kirikud olid tornita ja