Gootika - perioodid
Gootika teket tuleb seostada linnade arenguga, keskse kuningavõimu
kujunemise ja rüütlikultuuriga. Skolastilised teadused püüdsid
ühendada maailma nähtusi rangesse alluvussüsteemi, kus üksikosade
omavaheline sõltuvus sarnaneb gooti katedraalile. Arhitektuuris
valitseb gootika Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal kuni XVI saj,
Itaalias taandub ta renessanss-stiili ees juba XV sajandil.
Suurejoonelises laadis arenes gooti ajastul ka kindlusarhitektuur.
Kui romaani ajal esines veel puitkindlustusi, siis gootikas asendus see
kivilinnustega, mis koosnes ringmüüridega piiratud alast, mida
omakorda võis ümbritseda kraav. Müüris olid eenduvad neljatahulised
Või polügonaalsed, enamasti aga ümmargused tornid. Müüri ja tornide
ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis.
Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul
ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster.
1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud