Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Joonis 1.27 Üksikuid modernistlikke puumaju kerkis ka vanadesse, varem välja
kujunenud puitlinnaosadesse, kui suuri krunte 1930. aastatel väiksemaks
jagati, oma uudse arhitektuurikeele ja lameda katusega tekitasid need algul
palju imestust (vasakul). Paljud modernistlikud puitelamud, mis tegelikult
ehitatud puitsõrestik- või püstplankkonstruktsioonis, krohviti väljastpoolt üle.
Tallinn-Nõmme villalikes puitelamutes, mis tüübilt meenutavad
ühepereelamut, oli sageli siiski 23 korterit (paremal).
1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat
Eesti linnades ehitati puitkonstruktsioonis korterelamud ka pärast II maailmasõda.
Enamasti on need monteeritavad puitkilpmajad või puitsõrestikmajad, harva ka püstplank-
või püstprusskonstruktsioonis hooned. Ühed kõige omapärasemad on rahvakorterite ehk
RaKo majad Tallinnas Pelgulinnas ja Vana-Lasnamäel