Eesti asustuse kujunemine
Ajalooliste
jaamahoonete liigendus 2 tiiba ja keskosa. Raudteeühendus lõi eelduse linnade arengule ja
kasvule: eeslinnad hakkad laienema eeskätte raudtee suunas (2 pool raudteed ja piki raudteed
tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast
suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle.
n. Haapsalu raudteejaam
Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega
eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed.
Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed
planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20
sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma
(Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade