Puistu mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Üldjuhul on puistu sünonüümiks eraldis (takseereraldis). Vahel võib nende kahe mõiste tähendus olla pisut erinev: eraldis võib sisaldada ka mitut puistut, mis on sarnased ja mida majandatakse ühte moodi.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest (lähemalt käsitletakse neid kriteeriume takseerimise peatükis).

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

0

Puistu - esinevad hõredad puhtmännikud IV-V bon. Alusmets- puudub või üksikud kadakad. Alustaimestik – liigivaene; rohkesti kanarbikku; esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja- Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale.

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

0

Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama.

Jõepere

0

Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Puistu - ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.

Metsaökoloogia ja majandus

0

Puistuboniteet ia – I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest, Pü 38–42% alustaimestik liigirikas ja lopsakas (naat, kopsurohi, metspipar, saluhein jt. Eripind B-hor. Kuni 30 m2 g-1, teistes hor. 5–10 m2 g-1 Hõre katkendlik samblarinne (metsakäharik, kähar salusammal, tähtsamblad, laanik jt.)

Konspekt

0

Puistu - kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.

Materjalid metsanduseks

0

Puistu - kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - dom sookaasikud (55% lodude pindalast); sanglepikud (31%), peapuuliigiks sanglepp; kuivendatud aladel ka kuusikud; bon II-III (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets- liigirikas; toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, mage sõstar.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei ulatuda Ia-ni ja raieküpse puidu tagavara 600 m Boniteet Ia-II, madalama boniteediga on vanad suuda sellistes tingimustes kasvada, tootlikkus 3 /ha. Ka siin puud (männid) väga kvaliteetsed.

Materjalid metsanduseks

0

Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistutes on sageli ainult samblikud või maapind on kaetud metsavarise ning -kõduga. Mõõduka valguse korral on metsavarise ja -kõdu lagunemine mikroorganismide tegevuse tõttu soodne ja orgaanilist ainet ei kuhju.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistu rinnaspindala on võimalik leida Bitterlichi meetodil, kasutades temanimelist peegelrelaskoopi, väga lihtsat nurgašablooni või mõnda muud instrumenti, mis võimaldab Bitterlichi meetodil rinnaspindala määrata.

Metsade hindamise konspekt

0

Puistud - peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistud on enamasti hõredad männimetsad, kuuludes boniteediklassi IV..V. The undergrowth consists of juniper, mountain currant, guelder rose, alder buckthorn, sporadically also shrubby cinquefoil.

Metsatüübid

0

Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

0

Puistu - dom sookaasikud IV-Va bon, koosseisus võib esineda mändi; soodsama veerežiimiga aladel kask, kuusk, sanglepp; tootlikkus madal; puistute olukorda saab parandada kuivendamisega.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - valdava osa moodust sookaasikud, järgnevad männikud, vähesel määral kuusikuid; vähese tootlikkusega, IV-V bon. Alusmets- hõre, en esinevad pajud, madal kask ja paakspuu.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistud on väga tootlikud (boniteediklass Ia...I, vähem II) ja rekordpuistud ulatuvad enam kui 40 m kõrguseni ja juurdekasv (puidutagavara) ületab 800 kuupmeetrit hektarilt.

Metsatüübid

0

Puistu - ülekaalus männikud, vähem sookaasikuid; madala tootlikkusega IV-Va bon; kuivendamisega võimalik tootlikkust tõsta 2-3x. Alusmets- pajud, paakspuu, madal kask.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - valdavalt männikud; madala tootlikkusega IV-Va bon. Karusambla (kr) kkt Tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga): Bitterlichi lihtrelaskoop on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse,

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistutest on kõige enam levinud kuusikud (neid on pindalalt üle 50 % selles kasvukohatüübis). Kultiveerituna esineb ka männikuid ja kaasikuid, vähem haavikuid ja

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja segapuistusid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva 1. Survega e. allikaline sanglepikud (1/10). Esinevad ka lehtpuu mänd.

Materjalid metsanduseks

0

Puistud on kõrge tootlikkusega (boniteediklassid on I...II), kusjuures keskmine kõrgus ja juurdekasv kasemetsades on suurem kui männi- ja kuusemetsades.

Metsatüübid

0

Puistud on ka Lahemaa kõige suurema püsivusega maakasutustüüpe - üle 70% tänastest puistutest on püsivad olnud viimase paarisaja aasta vältel.

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

0

Puistu - kõige sagedamini männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.

Metsade hindamise konspekt

0

Puistus 30 - 40 a. valmimist jagub kaheks üheseemneliseks kasvukohatingimuste alusel), selleks Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani.

Materjalid metsanduseks

0

Puistutest on angervaksa kasvukohatüübis valitsevad segapuistud - enamasti kaasikud, ka kuusikud, sanglepikud, seguliigina harva mändi.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistu - enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistud - valitsevad hõredad puhtmännikud; harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski; tootlikkus on madal IV-Va boniteet.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistud on üsna hõredad (täius on 0,6), need koosnevad ainult männikutest või männikutest vähese kase seguga.

Metsatüübid

0

Puistus on tuule kiirus alustaimestiku ja võrade vahel peaaegu ühesugune ning hakkab suurenema võrade piirkonnas.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Puistud on pigem hõredad ja madala boniteediklassiga (V...Va), kas puhtad männikud või sookase kooslusega.

Metsatüübid

0

Puistu rinnaslõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Puistutest on valitsevad hõredad puhtmännikud. Alusmets tavaliselt puudub või esineb üksikuid kadakaid.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Puistu on lootusetult tihe; 2) pole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks.

Pärandkooslused eksam

0

Puistu lõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

0

Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal. Enamasti IV-V boniteet.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistud on keskmiselt produktiivsed, raieküpse männiku tagavara küündib 250-350 tm hektarilt.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis.

Alutaguse madalik

0

Puistutest on valitsevad puhtmännikud, harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas.

Taimkate

0

Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga.

Metsatüpoloogia

0

Puistutest on esindatud puhtad männikud või siis männikud vähese kase manulusega.

Metsatüübid

0

Puistuelement – tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu konkreetses rindes.

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

0

Puistu on tootlik. Delviaalmullal on boniteet kõrgem kui näivleetunud mullal.

Põllumasiivi mullastik

0

Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese toitainetesisalduse tõttu madal.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistutest on valitsevateks kaasikud (2/3) aladest, 1. Toitumine põhjaveest.

Materjalid metsanduseks

0

Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes

Metsade hindamise konspekt

0

Puistu - hõredad, jändrikud; dom männid; bon V-Va. Alusmets- puudub.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistu liitus on Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- sügaval.

Materjalid metsanduseks

0

Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha).

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

0

Puistutest on ülekaalus männikud (umbes 80%), vähem sookaasikuid.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud.

Metsatüpoloogia

0

Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha).

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistud on Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega.

Materjalid metsanduseks

0

Puistute tootlikkus on mulla liigniiskuse ja vähese kasvukohatüüp.

Materjalid metsanduseks

0

Puistud on sama vanusega ja kasvavad lageda ala kõrval.

Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines

0

Puistu isehõrenemine on tingitud puudevahelisest olelusvõitlusest.

Metsaökoloogia ja majandus

0

Puistus kasvades on tüvi väikese koondega ja hästi laasuv.

Metsaökoloogia ja majandus

0

Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

0

Puistu pea - ja enamuspuuliik ühte (erand näit.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Puistus kasvades on tüvi väikese koondega muldadel.

Materjalid metsanduseks

0

Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale.

Mihkli tammik

0

Puistud on madalakasvulised, hõredad.

Üldmetsakasvatuse 2. töö

0

Puistute tootlikkus on madal, III – IV boniteet.

Metsabotaanika

0

Puistutest on valitsevateks kaasikud.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

-1

Puistud - en männikud või kuusikud, ka

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti