Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on - Vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4
number; 3) pädevat isikut selgelt identifitseeriv tähis; 4) eelmise kontrollimise kuupäev. VÄIKE TULETÕRJEKRAAN TULE KUSTUTAMISEKS ETTE NÄHTUD VEEKRAAN MINIMAALSE LÄBIVOOLAVA VEEHULGAGA 1,7 L/SEK KRAANI JUURDE KUULUB TULETÕRJEVOOLIK (kuni 30m) JA JOATORU Anum veega Metallist anum, milles peab olema vähemalt 0,15 m3 vett. Anuma juures peab olema ämber. KAST LIIVAGA Kast liivaga - kast, milles peab olema vähemalt 0,1 m3 liiva või mõnda muud mittepõlevat puistematerjali. Kasti juures peab olema labidas või kühvel. Tulekustutusvaip Mittepõlevast materjalist valmistatud kuni 2x2 m suurune vaip, millega kaetakse tulekolle, takistades sellele hapniku juurdepääs. Sobib hästi köökidesse rasvapõlengu kustutamiseks, kodustes tingimustes näiteks televiisori kustutamiseks. Samuti inimeste seljas olevate riiete kustutamiseks ja väärtuslike seadmete / materjalide kaitsmiseks soojuskiirguse eest. Maksimaalsel töötemperatuuril 1100 C töötamisaeg on 15
Volvo FH16 on uuepõlvkonna veoauto, mis on disainitud ja mugandatud rootsi disainerite ja inseneride poolt. Volvo FH16 on parim valik raskete kaupade kaugvedudeks. Võimas 16-liitrine mootor tagab suure keskmise kiiruse. Volvo FH16 saab kohandada sobivaks mitmesuguste transporditööde jaoks. Valida võib erinevate kõrguste, vedrustussüsteemi tüüpide, pidurisüsteemide ja lisaseadmetega sassiiside vahel. Madalad sassiid on ette nähtud täisõhkvedrustusega autodele puistematerjali vedamiseks headel teedel. Keskmine kõrgus sobib madala esiteljega veokitele koos esilehtvedrustuse või esiõhkvedrustusega. Kõrge mudel on ette nähtud ehitusplatsil raskeid töid tegevatele ja lehtvedrustusega veokitele. Volvo FH16 jaoks on saadaval vedrustuse kaks põhitüüpi: õhkvedrustus ja lehtvedrustus. Õhkvedrustus pakub suurt mugavust juhile ja hoiab kaupa, on kasulik kogu veoautole, pikendades sassii tööiga. Tavapärane lehtvedrustus on sobivam ehitusrakendustes
ratastraktoreid Masinate kasutamine on põhjendatud tingimustes, kus autotranspordi liiklemine on raskendatud. Traktorid jäävad tavaliikluse oludes autotranspordile alla oma liikumiskiiruse poolest. Seetõttu on traktorid kasutusel halvemate tee oludega ehitusaladel. Ehitusel kasutatakse spetsiaalvedukeid, näiteks karjäärikallur. Ehitusel on levinud ka liigendkallur, mis on ette nähtud rasketes ehituse oludes puistematerjali veoks. Liigendkalluri rahvakeelne nimetus on dumper. Treilerid on üldjuhul mõeldud erinevate masinate ja mehhanismide veoks. Treilerid võivad olla väikese gabariidilised, mis on veetavad suurema sõiduautoga. Ehitusmasinate veoks on treilerid, mis on veetavad kas sadulveoki haakes või siis veomasina haakekonksus. Eriotstarbelised treilerid on kohandatud erinevate veoste transpordiks. Teatud juhtudel on treiler varustatud tõstefunktsiooniga.
ratastraktoreid Masinate kasutamine on põhjendatud tingimustes, kus autotranspordi liiklemine on raskendatud. Traktorid jäävad tavaliikluse oludes autotranspordile alla oma liikumiskiiruse poolest. Seetõttu on traktorid kasutusel halvemate tee oludega ehitusaladel. Ehitusel kasutatakse spetsiaalvedukeid, näiteks karjäärikallur. Ehitusel on levinud ka liigendkallur, mis on ette nähtud rasketes ehituse oludes puistematerjali veoks. Liigendkalluri rahvakeelne nimetus on dumper. Treilerid: On üldjuhul mõeldud erinevate masinate ja mehhanismide veoks. Treilerid võivad olla väikese gabariidilised, mis on veetavad suurema sõiduautoga. Ehitusmainate veoks on treilerid, mis on veetavad kas sadulveoki haakes või siis veomasina haakekonksus. Selline treiler võimaldab soodsamat töökorraldust: vedav masin võib olla kallurveok, mis transpordib töökohta materjali laadimiseks traktori.
tõkistada. (3) Kõik sõidukile laaditud trumlid tuleb keskelt ketiga omavahel kindlalt ühendada. §15. Plaatmaterjali vedu (1) Plaatmaterjal peab enne laadimist olema virnastatud ja virnad seotud. Lehtmetalli on soovitatav siduda metallribadega. (2) Virnad tuleb sõidukile kinnitada. Kui sõiduki kere on varustatud külgseinte ja postidega, ei ole kinnitamine nõutav. §16. Puisteveose vedu Viskoosset või puistematerjali (ehitussegu, killustik, liiv, jäätmed jne) on lubatud vedada ainult sõidukiga, mille kere on tihendatud ja omab piisavalt kõrgeid servi, vältimaks veose sõidukilt pudenemist. 5. peatükk OHUTUSNÕUDED §17. Üldnõuded (1) Veos peab sõidukile olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud selliselt, et ta ei ohustaks inimesi, ei kahjustaks keskkonda, ei takistaks liiklust ega tekitaks muud varalist kahju.
ülepingete vastu. Ohtlike ülepingete allikateks võivad olla välgu otsene sisselöök elektriliini või lahtise alajaama seadmetesse, mitmete elektriseadmete sisse- ja väljalülitamistel tekkivad ülepingeimpulsid jne. Alajaamade seadmete piksekaitseks kasutatakse peamiselt piksevardaid, elektriliinide kaitseks aga piksetrosse ( vt Energiaõpik, www.energia.ee). 11.6 Staatiline elekter Staatiline elektrilaeng koguneb seadmete ja aparaatide metallosadele, mis on seotud vedela või puistematerjali ümbertöötlemisega, segamisega. Võib toimuda elektrilahendus, kui potentsiaalide vahe keskkonna ja seina vahel läheb liiga suureks. Elektrilahendus võib süüdata põlema keskkonna ja toimuda plahvatusena, põlenguna. Tekkimiskohad: 1) dielektriliste vedelike voolamisel 2) tolmu- ja õhusegude liikumisel (pneumotransport) 3) materjalide töötlemisel segistites 4) riidematerjalide lõikamisel 5) ülekandeseadmete kummirihmade hõõrdumisel
põhitegevuseks on transportteenused Baltikumi, Valgevene ja Skandinaavia maade ulatuses. Tabel 4 Transpordi võimaluste kirjeldus Transpordi Transpordivahend Kirjeldus Hind võimalused Eesti piires 1 Veok 12,5 m Kandejõud 22 t 6,50 kr /km Poolhaagisega 2 Furgoon 7 x 2,45 x 2,25 5.- kr / km tagaluuktõstukiga 3 Puistematerjali Mahud 40 ja 57 Kokkuleppel veokid m/3 4 Metsamaterjali Kokkuleppel vedu 7.2.2 Hinnakujunduspoliitika Ettevõtte põhiline hinnakujundaja on turg. Küllastatuse puhul hinnad langevad, nõudluse puhul suurenevad. Samuti tekitavad hinnakõikumisi ilmastikust tingitud sesoonsused. Näiteks ei suudeta sadamate kinnikülmumisel valmistoodangut edasi transportida
02.12.2005] 15) ühissõiduki peatuskohas peab sõidutee laiendus ja ooteplatvorm olema lumest puhastatud ning neil peab olema tehtud libedusetõrje; 16) tuletõrje hüdrandid ja restkaevude kohad peavad olema lumest ja jääst puhastatud; 17) libeduse tõrjeks võib kasutada abrasiivpuistematerjali, mille tera läbimõõt on 2 kuni 6 mm; 18) kevadised hooldustööd liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu sõiduteelt, kõnniteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud iga aasta 15. maiks. 33. Mullete hooldamine Et mulle oleks pikaealine, peab olema tagatud vee äravool ja korras peenrad, tugevad nõlvad ja puhtad tasandatud kraavid ja truubid. Vee ärajuhtimissüsteeme peab pidevalt jälgima ja puhastama, sest see on peamine koht kust eraldub muldkeha liigne niiskus. Ummistused kiiresti likvideerida ja tagada kraaavidele kalle
Lähtemaksulao pidaja vastutab maksukohustuse täitmise eest seni, kuni kaup võetakse teises maksulaos arvele. Kui kaup toimetatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast välja ebaseaduslikult, vastutab maksukohustuse täitmise eest laopidaja solidaarselt isikuga, kes on kauba välja toimetanud. Maksulaost kadunud kaupa käsitatakse maksuladustamiseks ettenähtud kohast ebaseaduslikult väljaviidud kaubana. Pakendamata vedeliku ja puistematerjali mõõtetulemuse võrdlemisel kauba kohta käivate andmetega võib maksuhaldur võtta arvesse mõõteprotsessi mõõtemääramatust. Mõõtemääramatust ületava kauba puudujäägi puhul peab laopidaja maksuhaldurile tõendama, et puudujääk on tekkinud ettenägematu olukorra, loodusliku protsessi või kauba iseärasuste tõttu. Maksuhaldur võib peatada maksulao pidamise loa kehtivuse kuni kaheks kalendrikuuks ja määrata peatamise aluseks olnud asjaolude
Segamine kiirendab ka massiülekandeprotsesse. Näiteks juustu või liha soolamisel suurendab soolvee segamine massiülekandetegurit ja sellega ka soolamisprotsessi. 28. Millised on 3 põhilist segamise meetodit ning millest sõltub nende valik? 3 Pneumaatiline segamine - kasutatakse madala viskoossusega vedelike või peene puistematerjali (nt: pulbrite) segamisel. Levinud on see meetod pulbrite järelkuivatamisel. Tsirkulatsioonimeetod kasutatakse põhiliselt soolamisprotsessi kiirendamiseks, erinevate segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks jm. otstarbeks. Vedelike puhul levinud. Mehaaniline meetod kasutatakse soojuslike või massiülekandeprotsesside kiirendamiseks, segude koostamiseks, vahustamiseks jm. kasutatakse ka puistematerjalide (nt: pulbrite) segamiseks. 29
Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi 1 Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon:
ventilaatoriga varustatud. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator. 4. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust. Kasutatakse soolamisprotsessi kiirendamiseks, segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks. Segatakse mahutis tsirkulatsioonpumba abil, et kihid seguneksid. 5. Kirjeldada vähemalt kahe mehaanilise segamise meetodi olemust. Lusika või kulbiga segamine. Jäätisesegud, söödasegud (puistematerjali segamine) – mahuti pöörlema. Propellersegisti kasutamine, vähemviskoossed ained. On ka ankursegurid ja raamsegurid. 6. Kirjeldada ühte näidet nii liha- kui piimatehnoloogias, kus rakendatakse tahke materjali peenestusprotsessi. Lihalõikus, liha tükeldamine, liha hunt. Juusturiivid, viilutajad, kiljotiinid. 7. Esitada 2 näidet peenestusprotsesside kasutamisest vedelate toiduainete töötlemisel.
Materjali soojusisolatsiooni omadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooni omadused on seda paremad: a) mida poorsem ta on b) mida rohkem on kinniseid väikseid poore c) mida vähem õhk temas liigub, s.t suletud poorid d) mida väiksem on tema poore ümbritseva materjali kelme paksus, seda vähem ta soojust juhib e) puidu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu f) puistematerjali puhul, mida peenem on tera, seda paremad omadused tal onn g) vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Soojapidavus vahtplastidel ja villadel on väga head, vahtplastidel laboritulemused saavutatavad tavatingimustes. Keramsiidil on see halvem, seepärast sobib rohkem tasandustöödeks (näiteks killustiku asemel). Klassifikatsioon: · struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid)
Määramiseks kuivatatakse välja kogu vesi, kuivatustemperatuur puidul näit. 105 °C, Materjali absoluutne tihedus ehk eri-tihedus tiheda materjali maaühiku mass m = g/cm3 või kg/m3 Vn , Kus m aine mass, kg Vn poorideta struktuuriga materjali ruumala, m3 Veel ei eristata mahukaalu ja erikaalu. Näivtihedus ehk terade tihedus . Kasutatakse puistematerjalide, näit. betooni täitematerjalide puhul. Mahu arvestamisel jäetakse välja puistematerjali terade vahel olevad tühimikud. Terade sees olevad poorid arvutustes ei kajastu. Seega on tegemist siis terade tihedusega. 2.2 veeimavus, hügroskoopsus Veeimavus iseloomustab materjalide võimet imada kapillaarjõudude toimel vett, eelduseks vaba vee olemasolu. Kirjeldatakse materjali niiskuse abil. Materjali niiskus materjalis olev vee massi suhe kuiva materjali kaalu Gimm-Gkuiv w imm= , % Gkuiv
kasutatakse arvutuste tegemisel mõistet näivtihedus (nimetatakse ka terade tiheduseks). 1.5.3.3.Tihedus, Materjali tihedus on loomuliku struktuuriga materjali mahu(ruumala-)ühiku mass Antakse kg/m3; t/m3 Tihedus on tähtsamaid materjali iseloomustavaid näitajaid. Materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Puistematerjalide tiheduseks (ka puistetihedus), bulk density Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid tühikuid. 1.5.3.4.Poorsus. Poorsus on pooride maht tahkes kehas Poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veeimavust, külmakindlust, tugevust. Pooride jaotamise ühtlus nende suletus või avatus ning pooride suurus (läbimõõt). 1. Poorsust jaotatakse kinniseks ja lahtiseks:
c)kiulised d)homogeensed. Osakesed võivad olla vaheldumisi pos ja neg ioonid (soolad), molekulid (org ained), neutraalsed aatomid (metallid). Tahked ained ja mat võivad olla puhtad ained ja puhaste ainete segud. Segud on homog ja heterog. Eksisteerimise vormid: a)kristalne b)amorfne c)klaasjas d)pulbrina. Pulbrid on tahke aine eksist erivormid. Neil on eriomadusi, mida ei ole tahketel ainetel kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm. Kristallainetes paiknevad elem aatomid ja aatomite grupid tasapinnati st aatomitest on võimalik mõtteliselt läbi panna paralleeltasapindade pakette. Amorfsetes ainetes ja mat paiknevad elem-te aatomid ja aatomite grupid korrapäratumalt. Klaasid on amorfsete ja kristalsete ainete vahel (tahked lahused); moodust sulavate ainete jahtumisel. Tegelik tihedus on tihedus koos pooridega mass jagatakse pulbri mahuga, millest on lahutatud
Neid kasutatakse soojase ja külma läbitungivuse vähendamiseks ja hoone soojuskadude vältimiseks. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: - Mida poorsem ta on - Mida rohkem on kinniseid väikesi poore - Mida vähem õhk temas liigub - Mida väiksem on tema poore ümbritsev materjalid kelme paksus Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: - Puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu - Puistematerjali puhul – mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on - Vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Klassifikatsioon võib toimuda mitmesuguste eriomaduste, aga ka kuju ja kasutusala järgi: 1. Struktuuri järgi (kiulised; teralised; mullmaterjalid) 2. Vormi järgi (tükk-, rull-, nöör-, puiste-, vatitaolised kobestatud kohevad materjalid) 3. Toormaterjali järgi (looduslik või sünteetiline, orgaaniline või anorgaaniline) 4
Materjali soojusisolatsiooniomadused olenevad tema struktuurist. Materjali soojaisolatsiooniomadused on seda paremad: *mida poorsem ta on *mida rohkem on kinniseid väikesi poore *mida vähem õhk temas liigub (suletud poorid) *mida väiksem on tema poore ümbritsev materjali kelme paksus (seda vähem ta soojust juhib) Soojaisolatsiooniomadusi mõjutavaid faktoreid: *puu korral on soojusjuhtivus risti kiudu 2x väiksem kui piki kiudu *puistematerjali puhul mida peenem on tera, seda paremad omadused tal on *vett sisaldav materjal omab halvemaid soojusisolatsiooni omadusi Kasutamise otstarbe järgi jagunevad soojaisolatsioonimaterjalid kahte rühma: *materjalid jahedate pindade (hoonete piirdekonstruktsioonid) isoleerimiseks, *materjalid kuumade pindade (katlad, boilerid, kuumad torud jne) isoleerimiseks. Soojusisolatsioonmaterjalidele esitatakse lisaks soojusjuhtivuse nõudele veel mitmeid tervise
kiltkivi, paekivi, merglid. Eribuldooserid on kohandatud eriliiki töödeks (teetrassi rajamiseks, turbe vallitamiseks, mullavallide tasandamiseks, maa- aluseks kaevandamiseks jne.) Eritööde tegemiseks on nendel buldooseritel mitu hõlma tüüpi. Sfäärilised hõlmad (koosneb 2 ... 5 osast paigutatuna umbes 15° alla, tükk- ja pustematerjalidel töötamiseks) Hürdauliliselt juhitav lõughaarats (puistematerjali teisaldamiseks pikema maa taha) Kahekülgne hõlm (töötamiseks edasi- tagasikäigul) Tõmbe hõlm (kõlm masina poole, seinte juures töötamiseks, tõmbab enda poole) Ümberpööratav hõlm (töötamiseks tõugates või tõmmates) Buldooserite liigitus Käiguosa ehituse järgi - ratas- ja roomikbuldooserid Nimiveojõu järgi: • Ülirasked – 400hj • Rasked 250 – 400hj • Keskmised 160 – 249hj • Kerged 60 – 159hj
Pulbrite autoadhesioon, agregaadid ja aglomeraadid (mõisted ja moodustumise põhjused). Näited toodetavatest ja laialt tehnikas ja tavaelus kasutatavatest aglomeraatidest. Kuidas määratakse pulbrite fraktsioonilist koostist osakese suuruse järgi ja kuidas määratakse nende faasikoostist? a. Pulbrid ja puistematerjalid on tahketele materjalidele iseloomulikud eksisteerimise vormid. Pulbri osakeste suurus on 100-500m (nt. tsement, jahu), puistematerjali osake on >500 m (nt. kruus, liiv) ning tolmu osakese suurus on 10-30 m. b. Eripind iseloomustab pulbri korral tahke aine pindala. c. Keskmise läbimõõdu järgi jagatakse poore järgmiselt: mikropoor (<1mm); mesopoor (2-50mm); makropoor (>50 mm). d. Pulbrite autoadhesioon on pulbri osakeste iseeneslik liikumine üksteise suhtes. Seda põhjustavad molekulaar-, elektrilised-, magnetilised-,
· suurim paksus 0,5×1,33 = 0,67 m; · vähim paksus 0,5/1,33 = 0,38 m. (2) Raudteesilla omakaalu normatiivseks suuruseks võetakse omakaalu keskmine väärtus. Projekteerimise alused 41 LISA A Ehitusmaterjalide ja ladustatavate materjalide mahukaalud A1. Üldsätted (1) Mahukaal on normaalse pooride ja tühimike jaotusega materjali mahuühiku kaal (kN/m3). (2)Varisemisnurk (varikaldenurk) on puistematerjali kuhja külje puutuja- tasandi ja horisontaaltasandi vahele jääv maksimaalne teravnurk. ... Tabel A.1 Konstruktsioonimaterjalid Materjal Mahukaal (kN/m3) betoon kergbetoon: · tihedusklass 1,0 9...10 · tihedusklass 1,2 10...12 · tihedusklass 1,4 12...14 ...
kõige olulisem, kui pulbrisse satub vedelikku on agregaatide teke kindel. Kui vedelik satub pulbritesse, siis sõltuvalt tahke aine ja vedeliku pinna omadustest võivad tahke aine osakesed liituda. Vee polaarsete molekulide toimel moodustuvad suhteliselt tugevad pulbrilised kehad. Pulbritel on 32 omadust, mida vaja teada nende tehnoloogilisel kasutamisel Kruusahunnik- iseloomulik puistenurk, valamisel toimub fraktsioneerumine. Puistenurk oleneb, milline on puistematerjali osakeste pinna omadused. Läätsed, odraterad, linaseemned -> kõige rohkem vajub laiali hunnik mille osakeste pind kõige siledam st. linaseemned -> läätsed -> odraterad. Näited: Portlandtsement; Peenestatud lubjakivi (dolomiit); Kips; Jahud; tärklis (klimbid st agregaat)
teljeni a-b Kraana noole pikkus. O-st kuni b-ni noole väljaulatus 50 Tornkraana valik: Kauguseks saab SNIP 03. 08.01-85 " Tornkraanade rööbasteed" Vene kraanade rööbaste laiused 4.5; 6.0; 7.5. Tuleb arvestada sellega, et kraana vastukaalu ja seina vahele peab jääma 700 mm vahe. 6.2 Mida tuleb arvestada transporttööde korraldamisel: · puistematerjali veol? Puistematerjale transporditakse väiksemate koguste korral tavaliste kalluritega, suuremate koguste transportimiseks näiteks mingitesse tehastesse, kasutatakse ka rööbasraudteid. Transportimisel tuleb arvestada, et puistematerjal ei oleks kastis või kondeineris liigselt kuhjatud.Lubatav kuhja suurus oleneb transporditava materjali liigist. Kui on tegemist väga kergete ja tolmnevate materjalidega, siis kalluri kast või konteiner pealt kinni katta
annaabi.ee 
