avariidest); f. harvadel juhtudel – korraga suure koguse kauba kaotsiminek (laevahukk), kauba vigastamine või riknemine. 2. Kaupade ja reisijate merevedude liigitus Ladustamise järgi: a. Vedelkaubana (Liquid Cargoes) – kaubad ei ole taaras, vaid paigutatakse vahetult spetsialiseeritud (tankerid) laevadele või universaalsete laevade spetsiaalsetesse mahutitesse (dip- või muudesse tankidesse). b. Puistekaubana (Bulk Cargoes) – kaubad ei oma taarat, vaid paigutatakse vahetult laevaruumidesse või laevatekile. c. Tükikaubana (General Cargoes) – kaubad võivad olla nii pakendatud kui ka pakendamata, nii individualiseeritud kui ka massikaubana. Kaubad võetakse veoks vastu põhiliselt kaubakohtade arvu järgi. d. Konteinerveod (Containers) – spetsiaalkonstruktsiooniga transpordiühik konteinerite veoks. e. Treilerveod (Trailers) – veeremtehnika vedu f
Tõhusa ladustamise puhul laovarudega seotud kulud reeglina vähenevad: ruumi vajadus tootele väheneb, tulu ruumi kasutusel m2 kasvab. Nt. plastist tooteid saab kujundada nii, et virnastamisel laos võtavad nad vähem riiuli- või põrandapinda. Nt. kavandab wal- Mart oma tooted nii, et nad mahuksid kindlamõõdulistesse ( 14 14 tolli) riiulitesse. Loomulikult ei saa kõiki tooteid selliselt pakkida. Mõnda kaupa on kasulikum alles müüja juures pakkida. Nt. kui suhkrut vedada puistekaubana, siis tonni suhkru vedu võib maksta 20-25 korda vähem kui sama koguse vedu väikestesse kottidesse pakituna. On ka kaupu, mida ostja pakib ise, ostes nii palju kui tahab. Ruumikasutuse madalast täiteastmest tuleneb logistilise keti madal kasutus ( veetakse õhku ja rikneb kaupa). See toob kaasa järgmised majanduslikud tagajärjed, suurenevad: · transpordi- ja laomajanduskulud; 7
annaabi.ee 
