Puist mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Puistu tihedus – sõltub omakorda nii puuliigist (valgusnõudlike puuliikide puistud on hõredamad võrreldes varjutaluvatega) ja puistu vanusest (puude diferentseerumine ja puistute iseharvenemine). Võradesse jääv sademete hulk oleneb ka saju intensiivsusest: mida tugevam on vihm, seda vähem jääb sellest võradesse. Nõrk uduvihm võib peaaegu täielikult võradesse pidama jääda.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Puistematerjalide tiheduseks ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud. Antud katses saadi liiva puistetiheduseks 1549 kg/m³. Puistetihedus ei ole normitud, samas mida tihedam on liiva vm betooni täitematerjali puistetihedus, seda tihedam ja tugevam betoon saadakse.

Ehitusmaterjalide praktikum nr 3 - Liiv

0

Puistu - esinevad hõredad puhtmännikud IV-V bon. Alusmets- puudub või üksikud kadakad. Alustaimestik – liigivaene; rohkesti kanarbikku; esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja- Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu boniteet e. puistu boniteediklass (ld. keeles bonitas - headus väärtus) - puistu tootlikkuse näitaja (majanduslikus mõttes) või kasvukoha sobivuse (viljakuse) näitaja vastavale puuliigile (ökoloogilises mõttes). Seega, boniteediklass iseloomustab puude kõrguskasvu kiirust, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale.

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

0

Puistevill on peenestatud ilma sideaineteta mineraalvill mida paigaldatakse puhuritega. Kasutatakse teda peamiselt pööningute ja piiratud juurdepääsuga kohtade soojustamiseks. Puistevilla tihedus on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus W/m.°C Paisutatud kivimid Vermikuliit on vilkude rühma kuuluv mineraal, mis sisaldab palju keemiliselt seotud

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

1

Puistematerjalid - üks tahke aine ja materjalide eksisteerimise vormidest, kus osakeste suurus >500 mm; Näited: kvartsliiv, ka kiviliiv, killustik.

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

0

Puistu - Jõepere põlispuud Asub Rakvere maardal alal (fosforiit) Kirjas prognoosivaruna Kui leiate infot kultuuriloost ja see on oluline, siis ka see (sh pärandkultuur). Nende allikate kohta on rahvajutt, et kivi on sinna visanud Kalevipoeg Vanapagana pihta Neeruti künnivagudelt. Vanapagan tulnud tema allikasse sülitama.

Jõepere

0

Puistu tagavara – puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3ha-1, tm/ha) Puistu boneteet e. puistu boniteediklass – puistu tootlikkuse näitaja või kasvukoha sobivuse näitaja vastavale puuliigile. Seega, boniteediklass iseloomustad puude kõrguskasvukoorist, kuid ka kasvukoha viljakust ja puuliigi sobivust antud kasvukohale.

Üldmetsakasvatuse I kontrolltöö konspekt

0

Puistu - ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.

Metsaökoloogia ja majandus

0

Puistuboniteet ia – I, alusmets liigirikas tihedus sõltub puurindest, Pü 38–42% alustaimestik liigirikas ja lopsakas (naat, kopsurohi, metspipar, saluhein jt. Eripind B-hor. Kuni 30 m2 g-1, teistes hor. 5–10 m2 g-1 Hõre katkendlik samblarinne (metsakäharik, kähar salusammal, tähtsamblad, laanik jt.)

Konspekt

0

Puistu - kõige enam leidub kuusikuid, mida kahjustab juurepess; männikuid, kaasikuid, nende seisund on hea; vähem leidub tammikuid, haavikuid, hall-lepikuid, bon Ia-II, madalama boniteediga on vanad tammikud. Alusmets- mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, lodjapuu, näsiniin, vaarikas.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu liitus on ebaühtlane. Puud halvasti laasunud. Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

-1

Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus >500 µm. Pulbrid – tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100- 500 µm. Tolmud – suitsugaasid, jahu, suhkur; osakeste suurus 10- 30µm. Eripinnad – mõõdetakse [m2/g] ja eristatakse: *väline eripind (oleneb suurusest ja kujust); *sisemine eripind (avatud pooride seinad, osakeste vahele jääv pind); *üldine eripind (sisemine ja välimine kokku). Eripinnad on koos suurusega pulbrite olulisimad näitajad.

Eksami abimees!

1

Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus > 500 m.

Konspekt eksamiks

0

Puistevillad on villatehase tootmisliinil toodetud soojustustoote lõikamisel tekkiv ja süsteemipõhiselt selekteeritud ning seejärel eraldi tootmistsükli läbinud materjal- koostisosad ja kvaliteet on niisiis samad nagu näiteks üldtuntud rullvillal.

Ehitusmaterjalide referaat

0

Puistu - dom sookaasikud (55% lodude pindalast); sanglepikud (31%), peapuuliigiks sanglepp; kuivendatud aladel ka kuusikud; bon II-III (sanglepikute puhul kõrgem). Alusmets- liigirikas; toomingas, lodjapuu, paakspuu, pajud, näsiniin, mage sõstar.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistevilla paigaldamine on kiire ja efektiivne • Parim viis suurte ja sopiliste horisontaalpindade soojustamiseks • Hea soojatakistus • Puistevill on mittepõlev • Omadused säilivad muutusteta pikka aega • Ei paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.

Palkmajade soojustamine

0

Puistlastid – homogeensete füüsilis-keemiliste omadustega suhteliselt väikeste ühesuguste mõõtmetega ja kaaluga pakkimata kaubad (nt maagid, süsi, teravili, väetised). Ühe ühiku väärtus suhteliselt väike 2.Mis on vedellast?

Lastindus ja laondus eksami küsimused

0

Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). Olelusvõitlus tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistekuup - Ruumimeeter, Tihumeeter, Mõõtühik meeter, pm3 rm tm (m3) Puistekuupmeeter, halu pikkus 33 cm 1 0,60 0,40 Ruumimeeter, halu pikkus 33 cm 1,68 1 0,67 Ruumimeeter, halu pikkus 100 cm 1,55 1 0,62 Tihumeeter 2,50 1,50 1

Nimetu

0

Puistangumullad – Tu Profiiliosas vähearenenud (A – C), bioloogilisesl aktiivsed küllaldase ja liikuva põhjavee Kujundatud rekultiveerimise käigus looduslikule puistangmaterjalile (nt. tõttu. Laialehelised pangametsad.

Konspekt

0

Puistu rinnaspindala on võimalik leida Bitterlichi meetodil, kasutades temanimelist peegelrelaskoopi, väga lihtsat nurgašablooni või mõnda muud instrumenti, mis võimaldab Bitterlichi meetodil rinnaspindala määrata.

Metsade hindamise konspekt

0

Puistud - peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistud on enamasti hõredad männimetsad, kuuludes boniteediklassi IV..V. The undergrowth consists of juniper, mountain currant, guelder rose, alder buckthorn, sporadically also shrubby cinquefoil.

Metsatüübid

0

Puistu - puude ja muude puittaimede kogum, mis kasvab ühesuguste kasvutingimustega maa-ala. Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest.

Metsaükoloogia ja majandamine I Test

0

Puistu - dom sookaasikud IV-Va bon, koosseisus võib esineda mändi; soodsama veerežiimiga aladel kask, kuusk, sanglepp; tootlikkus madal; puistute olukorda saab parandada kuivendamisega.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistangumullad - rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all). Pinnased: Pu – puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga, millel puudub mullatekke mõju.

Eesti mullastiku eksam

0

Puiste värvi on v őimalik tellida mitmes värvitoonis. Kahekihilistes katusekattesüsteemides alusmaterjalil ja hüdroisolatsioonimaterjalidel on pealmiseks kihiks PE-kile v ői liivapuiste.

Bituumen materjalide olemus ja liigitus, kasutamine ehituses.

0

Puistu - valdava osa moodust sookaasikud, järgnevad männikud, vähesel määral kuusikuid; vähese tootlikkusega, IV-V bon. Alusmets- hõre, en esinevad pajud, madal kask ja paakspuu.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida nurkloenduriga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga täiusemõõdikuga.). Bitterlichi nurkloendur on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter.

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistud on väga tootlikud (boniteediklass Ia...I, vähem II) ja rekordpuistud ulatuvad enam kui 40 m kõrguseni ja juurdekasv (puidutagavara) ületab 800 kuupmeetrit hektarilt.

Metsatüübid

0

Puistu - ülekaalus männikud, vähem sookaasikuid; madala tootlikkusega IV-Va bon; kuivendamisega võimalik tootlikkust tõsta 2-3x. Alusmets- pajud, paakspuu, madal kask.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - valdavalt männikud; madala tootlikkusega IV-Va bon. Karusambla (kr) kkt Tekib tihti mustika tüübi soostumisel tasastel madalatel aladel, sageli piirneb rabaga.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu rinnaslõikepindala on võimalik leida täiusemõõdikuga (Bitterlichi lihtrelaskoobiga): Bitterlichi lihtrelaskoop on instrument, kus lati külge on kinnitatud U - kujuline diopter.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistematerjalide tihedus ehk puistetiheduseks nimetatakse liiva jt s6mermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jieiivad tiihikud.

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

0

Puistetiheduseks nimetatakse ja liiv4 killusiku, tsemendi teistesomermaterjalide tihedust,mis haarab materjali, sellesleiduvadpoorid ja materjali teradevahelejuiiivad tiihikud.

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

0

Puistematerjali tiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab peale materjalis leiduvate pooride ka materjali terade vahel olevaid

Ehitusmaterjalide konspekt

0

Puisteolek 1200 – 1300 kg/m 3; arvutuslikuks tiheduseks võetakse 1300, erimass 3,05 – 3,15 g/cm3. tsemendi tugevusklass – kõige tähtsam tsemendi omaduste näitaja.

Inseneri eksami vastused 2009

0

Puistevill on valmistatud peamiselt soojusisolatsiooniplaatide lõikamisel ülejäävatest tükkidest. Puistevillal on head soojustusomadused ning see on mittepõlev.

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL

0

Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud.

Ehitusmaterjalid praktikum 4 - killustiku katsetamine

0

Puistatakse l - liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse.

Ehitusmaterjalid praktikum 3 - liiva katsetamine

0

Puistud on kõrge tootlikkusega (boniteediklassid on I...II), kusjuures keskmine kõrgus ja juurdekasv kasemetsades on suurem kui männi- ja kuusemetsades.

Metsatüübid

0

Puistetiheduseks nimetatakse liiva ja teiste sõmermaterjalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jäävad tühikud.

Ehitusmaterjalid praktikum nr 3 - liiva katsetamine

0

Puistud on ka Lahemaa kõige suurema püsivusega maakasutustüüpe - üle 70% tänastest puistutest on püsivad olnud viimase paarisaja aasta vältel.

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

0

Puistu - kõige sagedamini männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid, tootlikkus madal -IV bon. Alusmets- hõre või puudub, kasvavad pajud.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistevill on efektiivsem kui plaatvill kuna paigaldamisel ei teki vahesid ega auke vaid tekitab monoliitse soojusisolatsiooni kihi.

Palkmajade soojustamine

0

Puistud - valitsevad hõredad puhtmännikud; harva esineb üksikuid kaski ja kiduraid kuuski; tootlikkus on madal IV-Va boniteet.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp; esineb ka segapuistuid- kask, sanglepp, haab, kuusk, harva mänd.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistu - en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puistlevi – on seemnete väljapuistamine mõnehaaval seoses elastse varra võnkumisega tuules või loomade puudutuse puhul.

Metsabotaanika

0

Puistematerjalid – osakeste suurus >500 mm;  kvartsliiv, ka kiviliiv (st. peenestatud ja jahvatatud looduskivi), killustik.

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

0

Puistud on üsna hõredad (täius on 0,6), need koosnevad ainult männikutest või männikutest vähese kase seguga.

Metsatüübid

0

Puistevill - ilma sideaineta mineraalvill Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades.

Ehitusfüüsika kt. vastused

0

Puistematerjal – libedusetõrje materjalid: abrasiivmaterjalid, nende segud kloriididega ja kloriidide vesilahused.

Teedeehituse eksami vastused

0

Puista baklažaani - ja suvikõrvitsatükid soolaga üle ning lase pool tundi seista. Kuivata eralduv mahl paberrätiga.

KÖÖGIVILJATOIDUD

0

Puistematerjalid – killustik, kruus, liiv; suurus>500µm. Pulbrid- tsement, kriit, kips; osakeste suurus 100-500 µm

Keemia eksam 2011

0

Puistud on pigem hõredad ja madala boniteediklassiga (V...Va), kas puhtad männikud või sookase kooslusega.

Metsatüübid

0

Puistu rinnaslõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 hektari kohta.

Metsaökoloogia ja majandamine II Test

0

Puistekihi ülesandeks on kaitsta materjali pealispinda ultraviolettkiirguse eest ja vältida rullide kokkukleepumist.

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

0

Puistangupinnased - Pu kasvatamiseks sobiv tehnogeenselt mõjustatud huumus-, toorhuumuslik või turba horisont.

Konspekt

0

Puistu on lootusetult tihe; 2) pole plaanis või ei jätku aega ja ressursse edasiseks hooldamiseks.

Pärandkooslused eksam

0

Puistu lõikepindala – on kõikide puude rinnaslõikepindalade summa 1,3 m kõrguselt juurekaelast 1 ha kohta.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

0

Puistud on keskmiselt produktiivsed, raieküpse männiku tagavara küündib 250-350 tm hektarilt.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistlastideks nimetatakse laste, mis koosnevad paljudest suurematest või väiksematest osadest.

Lastide üldised omadused ja transpordikarakteristikud

0

Puistu - struktuuri, vanuse, tekkeviisi jm. poolest ühetaoline puude kogum metsas.

Taimkate

0

Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga.

Metsatüpoloogia

0

Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga.

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

0

Puistevill on lõhnatu, ei mädane ega paku soodsat kasvupinnast hallitusseentele.[8]

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL

0

Puistu on tootlik. Delviaalmullal on boniteet kõrgem kui näivleetunud mullal.

Põllumasiivi mullastik

0

Puistevill on isepaigaldatav pööningute ja põrandate lisaisolatsiooniks. [10]

SOOJUSISOLATSIOONIMATERJAL KIVIVILL

0

Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes

Metsade hindamise konspekt

0

Puistu - hõredad, jändrikud; dom männid; bon V-Va. Alusmets- puudub.

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

0

Puiste - ,liiv ja kruusapinnases-1m Saviliiv,liivsavi,savipinnas-1,5m

Tehnovõrgud kokkuvõte

0

Puistu vanus - Vanus määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena.

Eksami kordamisküsimuste vastused

0

Puistu liitus on Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna- sügaval.

Materjalid metsanduseks

0

Puistekauba paigutamisel on võimalik saavutada koormaruumi maksimalne täiteaste.

LAOMAJANDUSE EKSAMI KÜSIMUSED

0

Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (m3 ha-1, tm/ha).

Üldmetsakasvatus I osa mõisted

0

Puistu on hõre, puud on kohati kõveratüvelised ja okslikud.

Metsatüpoloogia

0

Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa (tm/ha; m3 ha).

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

0

Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks.

Ehitusmaterjalide referaat

0

Puistevillal on head soojustusomadused ning toode on mittepõlev.

Ehitusmaterjalid 2011 referaat

0

Puist - või vedellasti, nagu näiteks vilja või naftat.

Eksamipiletite küsimused ja vastused

0

Puistlastide lossimiseks on lahtise konteineri põrand varustatud luukidega.

Konteinerveod

0

Puistud on Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega.

Materjalid metsanduseks

0

Puistud on sama vanusega ja kasvavad lageda ala kõrval.

Arvutustöö üldmetsakasvatuse õppeaines

0

Puistu isehõrenemine on tingitud puudevahelisest olelusvõitlusest.

Metsaökoloogia ja majandus

0

Puiste värvi on võimalik tellida mitmes värvitoonis.

Ehitusmaterjalide referaat

0

Puistu tagavara on puistu puurinnete tüvemahtude summa.

Metsakasvatuse arvestuse vastused

0

Puistekihiks on mitmesugused värvilised kivipurud.

Ehitusmaterjalide lõutöö vastused(kaugõpe)

0

Puistu pea - ja enamuspuuliik ühte (erand näit.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

0

Puistlastilaev - сухогрузное судно

Vene keel - Laevad ja lastid

0

Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale.

Mihkli tammik

0

Puistud on madalakasvulised, hõredad.

Üldmetsakasvatuse 2. töö

0

Puistevillal on omadus aja jooksul vajuda.

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile.

0

Puistematerjale - liiva, kruusa, killustiku.

Ehituses kasutatavad masinad ja väikeseadmed

0

Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad.

LAEVAEHITUS

0

Puisteinduktiivsus on siin samuti väga madal.

Elektriajamite elektroonsed susteemid

-1

Puistud - en männikud või kuusikud, ka

Metsaökoloogia ja majandandamine teine KT

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti