Selle eesmärgi saavutamiseks on otstarbekas koostada taastamisprojekt (LIFE), mille käigus taastatakse olulised loopealsete esinemisalad, valmistatakse ette taastatud alade järjepidev hooldus ja tõstetakse ka maaomanike teadlikkust. Puisniit (6530*) 2013. aasta seisuga on püsivas hoolduses 650 ha puisniite. Puisniitude pindala Eestis on viimase saja aasta jooksul vähenenud tuhat korda. Puisniitude liigirikkuse säilimiseks taastatakse ning hooldatakse paremini säilinud väärtuslikke puisniitusid. Eesmärk on tõsta hoolduses olevate niitude pindala 2020. aastaks vähemalt 3300 hektarini. Selleks on otstarbekas koostada taastamisprojekt (LIFE). Lubjarikas aruniit (6210) 2013. aasta seisuga on Eestis hoolduses 1570 ha lubjarikkal mullal esinevaid kuivi niite. Eesmärk on suurendada hooldatavate lubjarikaste aruniitude pindala 2420 hektarini aastaks 2020. Lubjavaene aruniit (6270*) 2013. aasta seisuga on hoolduses 1230 ha lubjavaesel mullal esinevaid liigirikkaid niite.
Tavaliselt nähakse teda laulmas teiste lindudega või söömas inimeste poolt pandud sööki. Tegutseb rohkem päevasel ajal kui ilmad on selged, kuid paremini näha niisketel aegadel, sest siis nad lendavad madalamal. Paiga- ja hulgulind. Osa lahkub Eestist septembri algusest oktoobri teise pooleni. Ülejäänud elavad siin aastaringselt. Putuktoiduline lind. Talvel sööb ka puuseemneid ja marju. Elupaigad on peamiselt laialehistes lehtmetsades, kuid asustab ka segametsi, puisniitusid ja kalmistuid, Talvel kogunevad sageli roostikesse. (Linnumääraja, 2015) Pilt 11. Sinitihane (Parus caeruleus), Pilt 11. Sinitihane (Parus caruleus), (Autor: Aarne Vesi), 2009 (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.3.2. Rasvatihane (Parus major) Vaatluse lõppedes võib märkida, et rasvatihane on pisike, kuid tihastest suurim. Pea on musta värvi koos suure valge põselaiguga
ääres on selle alusel ranna, ehituskeelu ja veekaitsevöönd. Viimases on samuti majandustegevus keelatud. Maakasutuse ja majandustegevuse piirangud tulenevad ka programmidest NATURA 2000, metsakaitsealade võrgustik, vääriselupaigad. See tähendab, et mõnedes piirkondades tekib vajadus haritava maa järele ning kasutatakse ka kuivendamistöödeks investeeringuid nõudvaid soomuldi. Teisest küljest pärandmaastikuna püütakse hoida lagedana ka puisniitusid, ranna- ja jõeluhtasid. 2 Möödunud sajandi teisel poolel hakkas Balti kubermangudes hoogsalt arenema loomakasvatus, sealhulgas eriti piimakarja kasvatamine. Selle põhjuseks oli asjaolu, et ajapikku ei suutnud siinsetes oludes kasvatatud teravili võistelda Ukraina ja Venemaa.odavama teraviljaga (oli raudtee Tallinn - Peterburi 1870.a., Tallinn – Tartu 1876.a.). Uueks sissetulekuallikaks kujuneski peamiselt piimakari. Suure tõukejõu
annaabi.ee 
