Lisaks keskendun ka natuke lähemalt ühele puisniitude levinud imetajale metskitsele. Lisaks tänan oma juhendajat Kaisa-Helena Luhta. Kaunist lugemist! 4 Üldiseloomustus Puisniitudeks nimetatakse omapäraseid pargiilmelisi hõreda puurindega taimekooslusi, mille puurinde liituvus on alla 30%. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks". Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt
Puisniit Marleen Ojaots 11.b Olemus metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse tulemusel tekkinud ökosüsteem enam kui tuhat aastat olnud maarahvale oluliseks elatusallikaks. praeguseks peaaegu kõikjalt kadunud Eesti puisniitude allesjäänud osake vastab vahest ühe endise Lääne-Eesti küla puisniitude pindalale. Põllumajandus ja taimeökoloogia põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks termin "puisniit" rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses Puisniidud olid iseloomulikud Läänemeremaadele eeskätt Eestile Lõuna-Soomele ja Rootsile vähem ja ebatüüpilisi puisniite leidus Norras, Taanis, Saksamaal ja Kesk-Euroopa mägedes. Leedus Lätis leidus üksnes lammipuisniite suuremate jõgede kallastel. Puisniitude liigitamine kuivad ja märjad
Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga.
EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniidud Eesti seadusandluses Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Puisniitudest................................................................................................................................4 Milline niit on looduse poolest väärtuslik...........................................................................4 Ohud puisniidule........................................................................................................................5 Looduskaitseseaduse ajaloost...................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Puisniidud Eesti seadusandluses 2012 2 SISUKORD PUISNIITUDEST 3 MILLINE NIIT ON LOODUSE POOLEST VÄÄRTUSLIK 4 OHUD PUISNIIDULE 4 LOODUSKAITSESEADUSE AJALOOST 5 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KAITSE EESTI ÕIGUSES 6 NIITUDE KAITSEKORRALDUS EESTIS 8 KEHTIV LOODUSKAITSESEADUS 9 §17 Kai tstaval l oodusobjektil vajali k tegevus 9 § 18. Loodushoiutoetus 11 LOODUSHOIU TOETUSE TAOTLEMISE MÄÄRUS: 11 KAITSE-EESKIRI 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 3 Puisniitudest Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vahe liste vastasmõjude tulemusel
Oidremaa Mihkli pae ja kruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega. Tehisveekogudest on suuremad Koonga tehisjärv (ca 3 ha), Võhma, Kureselja, Laisma ja KoongaVõlla peakraavid. 4. Looduskaitse Kaitstavad alad. Nätsi-Võlla looduskaitseala. Asub 3 valla territooriumil, sh. Koonga valla. Kaitseala peamine väärtus on ühtne raba-laam. Vähese inimmõjuga avaras kõrgrabas on läbipääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised. Nedrema looduskaitseala. Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab
Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Kuidas kujunevad metsad? Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad. Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest. Paljud praegused metsad on aga inimese istutatud. Vana metsa maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus - alguses valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega. Milline on inimtegevuse mõju metsadele? Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad
asub Eesti läänerannikul ja kust on leitud 76 liiki ruutmeetrilt. Eesti puisniitude taimestikus on loetletud 603 soontaimeliiki, mis on umbes 40% kõigist Eestis kasvavatest soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja. Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem
rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada
militaarala. "Surfiparadiis" meelitab seiklusturiste, kuid peletab eemale vaikust ja rahu otsivaid puhkajaid. Kõpu-Ojaküla-Ülendi ala hõlmab nimetatud külasid. Nendest huvitavaim on Kõpu küla, kus asub ka Kõpu tuletorn, mis on Hiiumaa sümboliks. Küla ja mõisa põllumaad on säilinud suures osas oma traditsioonilisel kujul. Suur osa neist on muutunud looduslikuks rohumaaks, servaaladel kasvab ka kadakaid ja üksikuid puid. Praegu on enamus põlde ja rohumaid kasutamata ja kunagistest puisniitudest ja -karjamaadest on saanud mets. Kõpu küla on üks väheseid kohti Hiiumaal, kus on säilinud korralikke kiviaedu põldude vahel. Joonis 2. Tahkuna lääne- ja põhjarand ning sealsed metsad kuuluvad Hiiumaa väärtuslikumate puhkealade hulka. Poolsaart ääristavad pikad liivarannad niinimetatud laulvate liivadega (Joonis 2). Rannalähedased metsad rannavallidel ja luidetel koosnevad põhiliselt looduslikest
vihmas ja tormis, peatudes või liikudes mõnel kõrgemal põõsaoksal. Harva laulab ta ka lennul ühelt põõsalt teisele. Hommikul hakkab tema laulu kuulduma juba varakult enne päikesetõusu ja õhtul lakkab see alles peale päikese loojumist. Salu-lehelinnu laul on õrn meloodiline vilerida, langeva lõpuga, kaudselt metsvindi laulu meenutav, kuid palju mahedam. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused puistud alates salu-lehtmetsadest, puisniitudest ja parkidest ning lõpetades paekuusikutega, kehvade rabamännikutega ja männivõsadega liivikutes. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga. Ränne Rändlind, kes saabub meile aprilli lõpul või mai algul. Lahkumine toimub augustis ja septembri esimesel poolel, mil meilt rändavad läbi põhjapoolsemad asurkonnad. Ränne toimub öösel ja vahel ka päeval. Peamised talvitusalad asuvad Lõuna-Aafrikas. Toitumine Putuktoiduline lind, kelle
aeglane, kuna rohttaimede ja noorte puude vahel on tihe konkurents. 5.Gleistunud ja gleimuldadel niidud kasvavad kinni haava, männi, halli lepa, pajude ja sarapuuga, lubjarikastel muldadel on iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. 6.Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. 7.Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. 8.Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast 1.Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. 2.Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel
Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi jagunevad puisniidud Eestis järgmiselt: 1
annaabi.ee 
