a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha; 2) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,50,7), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha; 3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,81), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha; 4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil: 13 a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra 2500 kr/ha; b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra 3900 kr/ha; 5) poollooduslikel koosluste l loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga viie aasta järel 15 kr/m; 6) rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitm ine koos kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast
a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha; 2) niidu või loopealse puhastamine keskmise tihedusega võsast (liituvusega 0,50,7), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 3600 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 5300 kr/ha; 3) niidu või loopealse puhastamine tihedast võsast (liituvusega 0,81), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 5000 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 6800 kr/ha; 4) puisniidul ja puiskarjamaal puurinde liituvuse vähendamine puistu grupilise struktuuri taastamise eesmärgil: 13 a) 1 kuni 2 liituvusastme võrra 2500 kr/ha; b) 3 kuni 4 liituvusastme võrra 3900 kr/ha; 5) poollooduslikel koosluste l loomade selle korra kohaseks karjatamiseks vajalike tarade ehitamine iga viie aasta järel 15 kr/m; 6) rannaniidu või lamminiidu tihedast pilliroost puhastamine, ebatasase või mätastunud lamminiidu, soostunud niidu või sooniidu niitmine koos kuni 1,5 meetri kõrgusest hõredast võsast
Samas peaks kariloomade eest kaitsma säilitatavaid noori puid ja põõsaid. Puiskarjamaade taastamine: · Enamus tänapäeval majandatavaid puiskarjamaid on kas endised puisniidud või endised suhteliselt lagedad looduslikud karjamaad. Järjepidevalt karjatatud metsa leidub väga vähe. Seega pole ka eriti võtta ajaloolisi eeskujusid puiskarjamaade taastamisel. Õigem oleks nimetada raietegevust "kujundamiseks", lähtudes tänapäevastest vajadustest. · Puiskarjamaal tuleb harvendamisega soodustada rohukamara moodustumist, suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning kujundada puistu kergesti läbitavaks, inimsilmale kauniks ja elamusi pakkuvaks. · Puiskarjamaa ja puisniidu kujundamise üldised põhimõtted on sarnased. Tugevamat harvendust vajavas väga tihedas metsas võib raiet teha järkjärgult, mitme aasta jooksul. Esimese harvendusega võib näiteks
kohata mitmeid käpalisi (Ophrys insectifera, Gymnadenia conopsea). Puiskarjamaad on regulaarselt karjatatavad hõreda puistuga alad, mis struktuurilt sarnanevad puisniitudele, kuid on väiksema liigirikkusega tänu loomade valikulisele rohttaimede söömisele ja tallamisele. Puiskarjamaad, mida lisaks karjamaadele ka aegajalt üle niidetakse on reeglina liigirikkamad kui ainult karjatamise abil majandatavad alad. Puiskarjamaade püsimise tagab regulaarne koduloomade karjatamine. Puiskarjamaal tuleks kindlasti vältida ülekarjatamist, mis hävitab rohukamara ning ka puud võivad kuivada. EESTI LOODUS 128. Asend, piirid ja suurus. Geograafilise asendi järgi võib Eestit käsitleda nii Põhja-, Kirde- kui ka Ida- Euroopa maana. Et Eesti ei ole kuigi kaugel Leedus Vilniuse lähedal tähistatud Euroopa keskpunktist, võib Eestit käsitleda ka Kesk- Euroopasse kuuluvana või Ida-Euroopa läänepoolse piirimaana
annaabi.ee 
