Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks ning seal ei niideta üldse või tehakse seda väga harva. Majandamiserinevuse tõttu on ka puude tihedus veidi erinev. Puisniidud on eriti väärtuslikud rikkaliku loomastiku ja taimestiku ning väga suure liigitiheduse tõttu. Väikeseskaalaliselt on kuivad või mõõdukalt niisked lubjarikka mullaga
häiringud, nagu metsatulekahjud ja üleujutused, mis olid varasematel aegadel tavapärased. Kuivendamine ja kanalite ehitamine jõgedele on muutnud maapinna kuivemaks ja vähendanud ulatuslikke üleujutusi. Teatud osa taime- ja loomaliike on kohastunud eelnimetatud tegurite mõjul kujunenud tingimustega, seetõttu on niisuguste liikide püsimajäämine vajalike tingimuste puudumisel küsitav. Aastatuhandete vältel arenenud põllumajandusmaastikud puisniitude ja puiskarjamaadega kujundasid elupaiku ja nisse rikkalikule ja mitmekesisele loomastikule ja taimestikule, mis sarnanesid inimasustuseelsele looduskeskkonnale iseloomuliku floora ja faunaga. Tänapäeval rakendatavad põllumajandusmeetodid ei arvesta ega kaitse eelkirjeldatud maastikutüüpe, mis on nüüdseks sageli võsastunud, muutudes aegamööda tavaliseks metsamaaks. Kaasaegsel põllumajandusmaastikul on kadunud niisugused elupaigad nagu
annaabi.ee 
