August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses
kui teda kinni võtta ja hingekirja panna taheti; isaisa suri kära käppade
vahel ja isa-isaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati
põlvi kuni kuningate ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie
silmis midagi?
MARGUS (ei vasta).
TIINA (ägedalt). Meie sugu ja see, et mina vabade inimeste tõust olen, see ei
maksa teie silmis midagi?
MARGUS. Mis sa nüüd! (Püüab Tiina kätt pihku võtta.)
TIINA (kirglikult). Ei, ei, puiklemisega sa ei pääse! Mina tahan teada, mis isa ja
ema, mis teie kõik minust arvate - mispärast mina teie silmis teist nii palju
madalamal seisan. Kõik tahan ma teada, Margus, (lõkendavate silmadega
lähemale astudes) kuuled sa, kõik!
MARGUS (selle kire üle veidi kohkunult). Meie ei mõtle sinust midagi halba, ei
tea ju sinust ega sinu vanematest üldse midagi. Muudkui et... kümne aasta
eest ühel tormisel õhtul meie läve ette juhtusid ja meile jäid.
TIINA (vaenulikult)