· Keskmiselt töötavad : saar, kask, lepp · Vähe töötavad : lehis, mänd, kuusk, pappel. · Rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged · Sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit · Lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit. 25. Puidu ebaühtlane kahanemine ja välispinna kuivamine sisepinnast kiiremini, põhjustab ristlõikes ebaühtlast niiskuse langust. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ning toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine pikisuunas ja ristisuunas seoses niiskuse muutumisega. 26. Tihedus aine mahuühiku mass st. Materjali massi ja mahu suhe. Puit on poorne materjal. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, ühe mahuühiku massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust väljapressitud õõnsused) suhet nim. Puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on
Kokkuvõtteks võib märkida järgmist: · rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged; · sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit; · lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit. Pragunemine ja kaardumine Puidu ebaühtlane kahanemine kuivamisel nii tang. kui ka rad. lõikes, samuti ka see et välispind kuivab sisepinnast kiiremini, selle põhjusel toimub ristlõikes ebaühtlane niiskuse langus. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ja selle tulemusel toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine ristisuunas ja pikisuunas seoses niiskuse muutumisega. Mõjutavad tegurid: kuivatamisest ristlõike kujust mõõtmetest koore olemasolust saetud materjali aastarõngaste suunast tüveosast Tihedus Puidu tihedust loetakse üheks tähtsamaks puitu iseloomustavaks füüsiliseks omaduseks. Tihedus on aine mahuühiku mass, st materjali massi ja mahu suhe.