Kaltsupaberi ja puidutselluloosist paberi võrdlus Paberit ei kasutatud enne 1. sajandit kuigi laialt ning alles 4. sajandil vahetas see välja varasemad kirjutusmaterjalid (siid, papüürus, pärgament, savitahvel) kuna paber on kõige vastupidavam, kergem ja käepärasem ning seda on odav toota. Tootmise algusaegadel kasutati Hiinas paberi toorainena peamiselt kanepikiude, hiljem lina, džuuti, bambust, mooruspuu koort, puuvillaseid kaltse, riisi- ja nisuõlgi jm. Paberitootmise tehnoloogia jäi kuni 18. sajandini lõpuni peaaegu muutumatuks. Paberi tooraineks olid peamiselt linased kaltsud. Kaltsud sorteeriti, pesti, keedeti lubjalahuses ning valgendati päikese käes. Kokku kuhjatud kaltsud jäeti lagunema, et kiud üksteisest kergemini eralduksid. Kaltsud purustati veejõul töötavas tambiveskis. Saadud kiud segati veega poolvedelaks paberimassiks. Paberi ammutamiseks kasutati neljakandilisele puitraamile tõmmatud metalli...
Tuntuim kaubamärk on Lycra, tuntud on ka Spandex ja Dorlastan. Hooldamine Elastaani sisaldavaid tooteid tuleb sageli pesta, kuna seda kiudu kahjustavad higi, kloor, ka merevesi. Pesemistemperatuur 30- 40C. Tooteid kuivatatakse varjus. Kuumuskindlus on väike(pehmeneb juba 175C juures), seega triikimistemperatuur peab olema võimalikult madal. 10 Atsetaat Atsetaati toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Esmalt valmistatakse tselluloos, mida töödeldakse keemiliselt ehk atsetüülitakse. Atsetaatkiud tunduvad pehmetena ja nad on siidja mati läikega, esemed on hästi lagunevad. Tugevuselt ja mõõdupüsivuselt sarnaneb viskoosiga, kuid venivuselt jääb sellele alla. Elastsuselt ületab viskoosi, seetõttu ei kortsu kergesti. Puuduseks on elektriseeruvus ja väike niiskusimavusvõime. Hooldamine
Vaskammoniaakkiu tootmine on üsna kallis vase kalli hinna tõttu. Tänapäeval suudetakse vaski koguda ja taaskasutada. ATSETAAT Atsetaat on tselluloosatsetaatkiud, millest vähemalt 74%, kuid alla 92% hüdroksüülrühmadest on atsetüülitud. Kaubanduslikud nimetused: Carolan, Celebrete, Celanese, Dicel, Silcor . Tähtsamad atsetaati tootvad riigid on Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia ja SRÜ riigid. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Atsetaatkiudu saadakse kuivketrusmenetlusel. Ristlõikepind meenutab neljast või viiest osaliselt ühinenud sõõri. Atsetaadi niiskussisaldus on väiksem kui hüdraattsellulooskiududel. Sama tugev kui viskoos. Atsetaat on viskoosist veidi elastsem, kortsuvuselt sarnanevad. Kasutatakse nii puhtal kujul, kui segatuna. Atsetaadi kasutusalaks on tooted, mis eeldavad siidjat läiget ja langust. 5
Tselluloostehiskiude toodeti aastal 1997 ca 2,8 miljonit tonni. Maailma kiutoodangust moodustas see 5,7%. Maailma suurimaks viskoosi tootjaks on tänapäeval välja kujunenud India Grasimi tööstus. Kuid samal ajal suurimad tehased on Indoneesias, mis toodab päevas 150 tonni ja Austrias, mis toodab 170 tonni. 1920-ndatel ja 30-ndatel oli viskoos peaaegu täielikult asendanud puuvilla aluspesu ja sokkide valmistamisel. 2. Viskooskiu tootmine Viskooskiudu valmistatakse puidutselluloosist keeruka töötlemise teel. Viskooskiu tooraineks kasutatakse enamasti kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloosi. Tselluloos saabub vabrikusse pressitud lehtedena, mis saadakse peenestatud puidu keetmisel kaltsiumvesiniksulfiti lahuses. Tooraines sisalduva tselluloosi polümerisatsiooni aste peab olema üle 1000. Pärast kuivatamist kindla niiskusesisalduseni (6-8%) töödeldakse tselluloosilehti 18-protsendilise naatriumhüdroksiidi lahusega (merseriseeritakse)
Ta talub kuumust nagu puuvill, kuid triikimistemperatuur peab olema madalam. Põlemisel käitub nagu puuvill, seega põleb samuti suure leegiga, kiiresti ja tunda on puupõlemise lõhna. Viskoos märgub kiiresti, imab vett endasse rohkem kui puuvill, kuivab aeglaselt. Viskoosi on veeimavuse tõttu hea värvida. Samuti hea veeimavuse tõttu kasutatakse viskoosi mähkmete ja hügieenisidemete valmistamiseks. 2.1.2 Atsetaat Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Kiudu saadakse kuivketrusmenetlusel.Tselluloosist saadud kiuna sarnanevad tema omadused viskoosiga, kortsub sarnaselt, onveidi elastsem, on sama tugev kui viskoos, märjalt rebeneb samuti, kuid on viskoosist veiditugevam. Imab viskoosist vähem niiskust ja seega kuivab kiiremini. Kuivas õhus elektriseerub. Viskoosist on atsetaatkiud kergem. Kiud on siidja läikega. Atsetaat ei talu kangeid happeid, pleegitusvahendeid aluseid. Keemilisel puhastamisel
Viinerite ja sardellide jaoks kasutatakse enamasti söödavaid naturaalkesti (sooli). 39. Kollageenkestade, tsellulooskestade ja polümeersete kestade omadused Kollageenkestad on valmistatud kollageeni- rikkast toormaterjalist (nahad). vastupidavad- olenevalt kesta paksusest; osad kollageenkestad on söödavad; suure kokkutõmbumisvõimega; gaasi ja auru läbilaskvad; hästi värvuv (suits); kergelt eemaldatav; elastne; kena välimus. Tsellulooskestad on valmistatud puidutselluloosist. gaasi või auru mitteläbilaskvad või läbilaskvad; kergelt tootelt eemaldatav; lai värvuse ja kaliibri valik; kõrge temperatuuritaluvus; minimaalne kaalukadu; suitsu läbilaskvad mehhaaniliselt suur tugevus; hästi klipsitavad; mustri ja kirja trükkimisvõimalus kestale; odav. Sünteetilised e polümeersed kestad: gaasi ja auru mitteläbilaskvad; kaalukadu ei esine; ilus välimus; väldib keetmisel rasva- ja puljongivalangute teket; hästi eemaldatav; mehhaaniliselt
Idamaades valmistatud paber erineb tunduvalt Euroopa päritoluga paberist. Selliseid pabereid kasutatakse tänapäeval paberi konserveerimisel. Euroopas olid keskajal paberi tooraineks peamiselt linased kaltsud. Klassikalist kaltsupaberit valmistati kuni 19. sajandi keskpaigani. Kaltsupaberi vastupidavus vananemisele on väga hea. Oluline tehnoloogiline pööre paberitootmises leidis aset 19. sajandi teisel poolel, mil kaltsupaberi asendas peamiselt puidutselluloosist saadud nn. "moodne" paber. Lisaks puidu kasutuselevõtule paberi toorainena, võeti liimistusainena kasutusele kampol, paberimassi hakati valgendama klooriga. Sellised tehnoloogilised 2 muutused mõjusid väga halvasti paberi kvaliteedile ja vananemisele vastupidavusele. Uuringud on näidanud, et kõige vähem vastupidav paber on valmistatud aastatel 1840 1950
Algmaterjaliks puidutselluloos. Heade tugevusomadustega ja hästi vormi hoidev materjal. Pehme ja siidjas, hea languse ja niiskusimamisvõimega ja kortsub vähe. Kasutatakse tekstiilide, kleitide, jakkide ja muude rõivaste valmistamiseks. Sobib spordirõivaste valmistamiseks. Hooldatakse nagu kõiki tsellulooskiududest tooteid. Pillingut ei esine ja vastupidav mehhaanilisele töötlusel. 1.4.2 Tselluloosesterkiud Atsetaat(AC)- Atsetaat on tselluloosesterkiud. Toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Kiudu saadakse kuivketrusmenetlusel. Kuivas õhus elektriseerub. Kiud on siidja läikega. Atsetaat ei talu kangeid happeid, pleegitusvahendeid aluseid. Keemilisel puhastamisel tuleb olla ettevaatlik, atsetooni sisaldavaid plekieemaldusvahendeid ei tohi kasutada. Hapetes hakkab atsetaat sulama. Kõrget temperatuuri atsetaat ei talu. Atsetaat on termoplastiline, seega saab kuumuse abil atsetaatkiust kangaid hästi vormida, nt pliseerida
elektrimasinaid tootev ev Volta. 1907 Tartu telefonivabrik, mis samuti põhines Eesti kapitalil. Kogu metallitööstusele andsid uued dimensioonid Tallinnasse rajatud 3 suurt sõjalaevatehast. Kohalikul toorainel põhinevatel tööstusharudel on märkimisväärne osa pudutööstus, eelkõige paberi- ja tselluloositööstus. Paberi kasutamise plahvatuslik kasv 19.-20. saj vahetusel. Tehnoloogiline läbimurre: seni oli paberit valmistatud tekstiilijäätmetest, 20. saj algul puidutselluloosist. 1899. asutati Tlnasse tselluloosikombinaat võimsusega 10000 t tselluloosi aastas. Aasta hiljem asutas Sa-l tegutsev AS Waldhof oma tselluloositehase Pärnusse, mis hakkas aastas valmistama 80000 t tselluloosi, lisaks oli viimane ka töölehakkamise asjal Eu suurim tööstusev üldse. Tööd leidis ca 1000 inimeset, mis muutis Pärnu tööstuslinnaks. Tlna tselluloosivabrik ja Pärnu Walhof kokku andsid 70% Ve tselluloositoodangust. Tselluloosi veeti ka SB-sse, Belgiasse ja USAsse
annaabi.ee 
