vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks. Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke. Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad.
prosenhüümrakkude, millede seintes on pilukujulised lihtpoorid. Poorid asuvad raku telje suhtes nurga all. Kiu otsad võivad olla ka hargnenud või hambulised. Kiudtrahheiidid võivad täita nii juhtivat kui mehaanilist rolli. Neil on paksud seinad ja väikesed rakuõõned, kuid nende seintes on koobaspoorid. Librikformkiude ja kiudtreahheiide nimetatakse tavaliselt puidukiududeks. Parenhüüm rakkud võtavad oma alla 8...40% tüve ruumalast. Nad moodustavad 2 omaette süsteemi horisontaalselt säsikiires ja vertikaalselt puiduparenhüümi. Säsikiirte mikroehitus on oluliseks puiduliigi määramise kriteeriumiks. Puiduparenhüüm koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, millede seintes on ümmargused lihtpoorid. Puiduparenhüüm on suhteliselt halvasti eristatav ristlõikepinnal, paremini nähtav pikilõigetel.
• Radiaalsuunas kokkusurutud paksuseinalisi libriformikiude (kusjuures selles puidu tsoonis sooni ei ole) ning see hõlbustab hajulisooneliste lehtpuude aastarõngaste nähtavust Kiudtrahheiidid • Kiudtrahheiidid võivad täita nii mehaanilist kui juhtivat rolli. • Neil on nagu libriformkiududelgi paksud seinad ja väikesed rakuõõned, kuid nende seintes on koobaspoorid. • Libriformikiude ja kiudtrahheiide nimetatakse tavaliselt puidukiududeks. Parenhüümrakud • Parenhüümrakud võtavad oma alla 8…40% tüve ruumalast. • Nad moodustavad kaks erinevat süsteemi: • horisontaalse puiduparenhüümi säsikiired • vertikaalse puiduparenhüümi säsikiired. • Parenhüümrakkude põhiosa on säsikiirtes • Tamme säsikiired moodustavad 28…32% tüve ruumalast. • Säsikiirte mikroehitus on oluliseks puiduliigi määramise kriteeriumiks, eriti troopiliste
a kevadpuit; b sügispuit; c aastarõngas; d säsikiired; e puidukiud e-libriform; g f soon (redel-perforatsioon); f g sooned e juhttorud. Okaspuud Okaspuu koosneb peamiselt trahheiididest (90-95%) ja salvestusrakkudest (joonis 29b, c). Trahheiidid on pikliku kujuga rakud, mis on omavahel ühenduses pooride kaudu (vt. joonis 24e). Trahheiidide ülesandeks on anda puule mehhaanilist tugevust ja olla toitaineid juhtivaks organiks, neid kiudusid nimetatakse ka puidukiududeks. Trahheiidid on 2-10mm pikad ja 0,02-0,05mm laiad, õõnsad rakud. _____________________________A. Roos______________________________ 15 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 29. Okaspuidu rakud. A- säsikiire rakud (parenhüümrakud); b- kevadpuidu trahheiid; c- sügispuidu traheiid e puidukiud Väiksemas koguses esineb puidus veel parenhüümrakke, st õhukese seinaga pehmeid
annaabi.ee 
