· Anatoomiline ehitus sügispuidu tugevusomadused on 2...3 korda suuremad kui kevadpuidul. · Aastarõngaste laius männil on optimaalseks laiuseks 0,7...1,6 mm ; lehisel on 0,4...1,4 mm ja kuusel 0,3...2,0 mm · Säsikiirte mõju suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega ristikiudu. Pikikiudu väiksem tugevus on sellepärast, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ning nende side puidukiududega on nõrgem kui kiududel omavahel. · Tiheduse mõju tiheduse suurenedes suureneb puidu surve-ja paindetugevus. · Vanuse mõju vanuse suurenemisega puidu mehaanilised omadused suurenevad. Männil on piir 150...200 aastat. Üleseisnud puude viimased aastarõngad on väga kitsad ning sügispuidu protsent on väike. · Kasvukoha tingimused Põhjas kasvanud männi puidul on paremad mehaanilised omadused kui lõunas kasvanul. Mida parem mullastik, seda
puhul kauem). Treispooni valmistatakse Eesis peamiselt kasest, millest saadakse hele, ühtlase värvuse ja sileda pinnaga materjal. Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. 42. Mis liiki ja milliste omadustega puidukiudu kasutatakse puitkiudplaadi tootmisel Eestis? Pehme PKP: Kuiva meetodi puhul on eelistatud lehtpuit, kuna kiududevahelised sidemed moodustuvad ainult liimühendustest ja lühikeste puidukiududega tekib ühtlasem plaadi struktuur. (Toodab Eestis: AS Skano) 43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on tavaliselt kolm kihti: välimine-sisemine-välimine. Väliskihid on tehtud puidu peenemast, fraktsioonist, sisekiht on valmistatud puidu jämedamast fraktsioonist.
klass B nähtavad pinnad, mis on viimistletud laki või kergpeitsiga klass S kõrgkvaliteetse pinnaviimistluse ja õhukeste pinnakatete alusena klass BB mittenähtavad pinnad , ehitistel ja sisekasutuses viimistluse alusena klass WG vineeritoodete tagumine pind, samuti ehitusmaterjalina ja pakkimisel klass vahespoon K 1; K 2; K 3; K 4. Lõik BB paikamisele minevad spoonid 2.6. Spoonilehtede paikamine Paik peab olema puidukiududega samasuunaline ja niiskussisaldusega 1-2% Kasutan pinki PZ-2 2.7. Spoonilehtede jätkamine Spoonilehtede faasilõikuseks kasutatakse pinki Raute VS 1600, mille tehnilised andmed on järgmised: Saeketaste vahekaugus, mm 850 1600 Saagimise paksus, mm 1,2 3,6 Etteande kiirus, m/min 45 Saeketaste arv, tk 2 Saeketta läbimõõt, mm 210
Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-, suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning
Puidu omadused sõltuvad aastarõnga laiusest. Uurimustega on kindlaks tehtud igale puuliigile optimaalne aastarõnga laius, mil tugevusomadused on maksimaalsed. Männi korral on selleks suuruseks 0,7...1,6 mm, lehisel 0,4...1,4, kuusel 0,3...2,0 mm. Säsikiirte mõju. Suurte säsikiirtega lehtpuuliigid on suurema survetugevusega risti kiudu. Pikikiudu väiksem survetugevus on seletatav sellega, et säsikiire rakud koosnevad nõrgematest rakkudest ja nende side puidukiududega on nõrgem kui seda on kiududel omavahel. Tiheduse mõju. Tihedus, iseloomustades raku seinte massi mahu ühikus, on üheks põhiliseks faktoriks, mis määrab puidu surve- ja paindetugevuse. Tiheduse suurenedes need nimetatud omadused suurenevad. Tamme survetugevus tihedusel 660, 710 ja 770 kg/m3 olid vastavalt 42,0, 51,5 ja 52,4 MPa ning paindetugevus on 84,3, 98,4 ja 111,0 MPa. Puu vanuse mõju. Vanuse suurenemisega puidu mehaanilised omadused
väärtuslik ja heakvaliteediline. Puitu kasutatakse vineer-, mööbli-, paber-,suusa- ja keemiatööstuses. Samuti ehitus- ja küttepuiduna ning trei- ja nikerdustöödel. Puidust saadakse ka puidusütt, äädikhapet, metüülpiiritust ja ksülitooli. Kasetohust toodetakse kasetõrva e. tökatit ning varemalt on kasetohku kasutatud ka sidumis- ja punumismaterjalina. Koort kasutatakse ka naha parkimisel. Kase tüvel esinevate laineliste puidukiududega pahad on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on
annaabi.ee 
