Puitu tuuakse sisse peamiselt Venemaalt ja Balti riikidest. Osa sellest puidust on tõenäoliselt ebaseaduslikult raiutud, kuna keskkonnaorganisatsioonide arvestuste kohaselt umbkaudu pooled Eesti ja veerand Loode-Venemaa raietest on ebaseaduslikud. Metsauuringute keskuse eelinformatsiooni kohaselt importis Soome metsatööstus eelmisel aastal kokku 16,1 miljonit kuupmeetrit puitu Venemaalt ja Balti maadest. See arv vastab ühele viiendikule Soome metsatööstuse aastasest puidukasutusest. Seose sellega peavad Soome metsafirmad kriitiliselt üle vaatama oma poliitika seoses puidu sisseostmisega Venemaalt ja Balti riikidest, rõhutab Mikael Sjövall Greenpeacest. Hoolimata sellest, et ebaseaduslike raiete suurest ulatusest on teadlikud nii metsafirmad kui ka poliitikud, on Soome valitsus suhtunud teatava eelarvamusega ELi ettepanekusse siduva FLEGT-seadusandluse kinnitamiseks. Soome põllumajandusministeeriumi esindajate sõnul on ettepanek liialt "keeruline ja
tööhõive, ebaefektiivseks muutub maakasutus, halveneb väliskaubandusbilanss). Metsamajanduslike investeeringute aluseks on enamasti puidu müügist saadav tulu. Vähene metsakasutus põhjustab ka metsauuenduse, metsakaitse- ja metsahooldustööde ning infrastruktuuri loomise ja hooldamise vähenemist ning halvendab metsanduse pikaajalist tasakaalustatud arengut. Puidukasutusest saadav tulu võimaldab teha investeeringuid ka looduskaitse, puhkemajanduse ja jahinduse arendamisse. Stabiilne ja aktiivne kodumaise puidu kasutamine on nii metsasektori kui ka teiste sellega seotud sektorite jätkusuutliku arengu eelduseks. 8 Arengud metsamajanduses Indikaator Baastase Perioodi saavutustase Aktuaalsete 70% 90%
annaabi.ee 
