tõugukäigud puidus on ümmargused ja täidetud näripuru ja väljaheidetega. Sinisikk tõugud elavad nine ja maltspuidu välimuse osa vahel,emane putukas muneb oma monad okaspuu koorepragudesse kus need umbes kahenädalaga välja hautaks. Sinisikku arenguaeg munast mardikani kestab 2 aastat. Marimardikas närib varakevadel puidust välja lennu avad on ovaalse kujuga ja läbimõõdus 5-10 mm. Majasikk hoonetes sagetasti esinev suur puidukahjur ja emasputukas muneb oma munad talle sobivasse kohta nt katuseosadesse paari nädala pärast arenevad neist välja tõugud kes närivad ennast puidu sisse.tõugud ei kahjusta puidu panda ja seega pole aastaid kestnud kahjustused väljas pool nähtavad Talle on oluline soojuse ja kuiva puidu olemasolu kahjustab männi ja kuuse puitu mitte ss lehtpuitu. Mööblitoonesepp kahjustab ehitistes okas ja lehtpuid kuid kütmata ruumides paiknevat mööblit
Pehmemädanik on puidu lagunemise viimane staadium, kus lisaks seentele abistavad lagunemisel ka bakterid. Eelistab lehtpuud ja lagundab ka lülipuitu. 2. Putukkahjustused Eestis on väga palju erinevat liiki mardikalisi, kes kahjustavad puitu. Neist levinuimad on tooneseplased, siklased ja kärsaklased. Kahjurite munadest kooruvad vastsed, kes närivad puidus käikusid ja kahjustavad seeläbi puitmaterjali. 2 Tooneseplased ehk puidukoid Toonesepp on meil kõige levinum puidukahjur. Eestis on neid leitud 28 liiki. Toonesepad on tumepruuni, musta või punakat värvi 4–8 mm pikkuse silindrilise kehaga mardikad, kelle vastsed toituvad puidust. Emased mardikad munevad puitu 20–30 piimvalget ovaalse kujuga muna. Nendest väljunud vastsed närivad ennast puitu ning ei välju sealt enam enne nukkumist. Täiskasvanud vastne on 5–10 mm pikk, valge usja keha ja kolme paari lühikeste jalgadega. Nukkumiseks õõnestab ta puidu pinna lähedale laiema kambri ning
toituvad selle rakuõõntes olevatest lahustunud ainetest, vähendamata oluliselt puidu tugevust. Mõningate arvamuste kohaselt sinavusseente niidistik välistingimustes isegi kaitseb puitu päikesekiirguse ja vihma mõju eest, leevendades järsust niiskumisest ja kuivamisest põhjustatud rakuseinte rebenemist ja seega välispinna kulumist. Putukkahjustused Majasikk: Majasikk (Hyltrupes bajulus) on hooneis kõige sagedamini esinev puidukahjur. Aastakümnete jooksul tekitatud kahjustused ei pruugi olla märgatavad, kuna tõugud suruvad end munadest väljudes puidu sisse. Ka näripuru puu tüve ümbruses pole nähtav. Kahjurite olemasolu reedab lennuava. Elab 3-6 a ja elutseb maltspuidus. Käigud ovaalsed läbimõõduga 4-7 mm. Aktiivne tegutsemisperiood suvel ja puidus niiskusega 15% alates. Ka on raske avastada kas veel elutseb või on vanade käikudega tegemist, sest majasikk väljub kevadel puidust,
annaabi.ee 
