Maailma juhtiv keskkonnaorganisatsiooni World Wildlife Fund (WWF) on 2004. aastast alates võrrelnud illegaalse metsanduse olukorda Euroopa riikides. Enim on WWF hinnangul illegaalse metsandusega hädas Poola ja Iirimaa.20 Poola on üks suurimaid ümarpuidu toodanguga riike, 23 mln m³ aastas (kümne suurima seas).21 Ta toodab ka puidugraanuleid võimsusega 356 000 tonni aastas, kuigi potentsiaal võiks olla 1 660 000 tonni aastas. Poolas on mitmeid tõkkeid, mis takistavad saepuru kasutamist puidugraanulite tootmisel. Seal on palju väikesi saeveskeid, mis raskendavad puidugraanulite tegemiseks vajaliku tooraine kogumist. Teine takistus on see, et riigis on konkureerivaid kasutajaid, näiteks puitkiudplaatide tootjad. 22 Poolal on oluline koht Euroopa mööbli tööstuses. 2000. aastal oli Poolast pärit puitmööbli impordi väärtus 1,29 miljardit dollarit, jättes kaugele maha nii teised KIE riigid kui ka kõik Aasia riigid
ametiühingutesse ja huvigruppidesse: Bund Deutscher Forstleute (BDF) või Schutzgemeinschaft Deutscher Wald (SDW). SDW asutati 1947 ja see on vanim kodanikualgatus Saksamaal. Saksamaal on neli ülikooli, kus saab õppida metsateadust. Metsandust saab õppida viies rakenduskõrgkoolis, kus antakse rohkem praktilise suunitlusega haridust. Tänapäeval on metsahariduse andmine Saksamaa metsaülemate üks keskseid ülesandeid. Samuti on Saksamaal olulisel kohal puupelletite ehk puidugraanulite tootmine. Saksamaa mitte ainult ei tooda kõrgekvaliteetseid puidugraanuleid, vaid lisaks sellele on nende siseriiklik tarbimine väga suur. Graanuleid kasutatakse enamasti elektrijaamades tööstusliku kütusena majapidamiste soojendamiseks. Puidupelletite aastatoodang Saksamaal oli 2012.a. 2,2 miljonit tonni, 17% rohkem kui 2011.a. Tootmisvõimsus kasvas 14,8% ja ulatus 3,1 miljoni tonnini. Pelletite tarbimine oli 2012.a. 1,7 miljonit tonni, kasv 21,4%. 2013
Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO 2- neutraalse energia saamiseks. Veel üks ümbertöötlemise meetod on kõrge temperatuuri juures toimuv pürolüüs3. Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks. Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja pilbaste kujul põletusainena nüüdselt mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid pakub ka lähedast mugavust kui õli või gaas. Pürolüüsi abil on võimalik puidust ja teistest orgaanilistest ainetest palju keemilisi põhiaineid valmistada, mis fossiilseid allikaid asendavad. See kujutab samaaegselt puidu ainelise ja teiste 3 Pürolüüs on aine muundumine kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta (või vähese õhu juuresolekul).
vääristamata biokütuseid nagu küttepuit, laastud, puukoor ja põhk. Niisuguse toormaterjali töötlemine enne põletamist, mis leiab harilikult aset suuremates katlamajades, piirdub tavaliselt kuivatamise ja sobivas suuruses tükkideks hakkimisega. Kõige tähtsam näitaja tahkete biokütuste kütteväärtuse hindamisel on nende niiskusesisaldus (Lehtveer, 2007). Tahked vääristatud biokütused. Puusöe, puidubriketi, puidugraanulite ja puidupulbri valmistamine tõstab küll kütuse hinda, kuid harilikult teevad selle eelised kuhjaga tasa (Lehtveer, 2007). Puusütt toodetakse sellise termokeemilise protsessi (pürolüüs) abil, milles lenduvad materjalid tõrjutakse kuumuse abil välja ja mille esmasaaduseks on gaasid (kerged süsivesinikud, CO, CO2 ja veeaur), õlid (raskemad süsivesinikud ja tõrvad) ning puusüsi. Puusüsi põleb väga ühtlaselt ja väga vähese suitsuga ning seda kasutatakse paljudes maailma
põletamisega energiat võites. Vana- ja prügipuit kasutatakse põletusmaterjalina biomassitehases taastuv- ja CO2-neutraalse energia saamiseks. Puitu kasutatakse paljude põhjuste tõttu uue energia võitmise jaoks. Küttepuit viitab uuestikasvava toorainena heale ökobilansile, kui seda uuesti istutatakse ja kasvatatakse. Puitu kasutatakse põletusainena puuahjudes. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja pilbaste kujul põletusainena nüüdselt mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam kui õli või gaas (http://et.wikipedia.org/wiki/Puit). 1.2.5. Muud ainelised kasutamisevõimalused: · Suitsutamispuit - toiduainete konserveerimiseks; · Tselluloosi tooraine, millest valmistatakse sealhulgas paberit ja tselluloosiprodukte nagu tselluloid ja viskooskiud;
Fossiilsete kütuste kõrge hind ning uued energia- ja keskkonnapoliitikad ning toetused loovad senisest 5 paremad võimalused puiduenergia kasutamiseks nii arenenud- kui ka arengumaades. Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks. Puit on tänu automaatsete põletusseadmete leiutamisele puidugraanulite ja hakke/pilbaste kujul põletusainena nüüd mitte ainult palju ökoloogilisem, vaid ka palju mugavam. Iga elektritootmisel biomassiga asendatud fossiilkütuse tonniga vähendatakse CO2 emissiooni atmosfääri 1,05 tonni toodetud 1 MWh kohta Maailma küttepuu varumise maht on 1,8 miljardit m3 aastas. Kogu varutavast küttepuust varutakse arenenud riikides seni vaid 13%. Suurimad küttepuu tootjad on India 306 millionit m3 ja Hiina 191 miljonit m3
muutusi varude juhtimises. 1 Logistika ülesanded ja missioon 31 Ka ladudes ja terminalides üritatakse opereerida keskkonnasõbralikult. Uusi laohooneid köetakse maasoojuse ja pressitud puidugraanulite ehk pelletitega. Suvel võidakse vajadusel jahu- tada ladusid maasoojuse abil. Ettevõtte keskkonnatöö tegevusnäitajateks on tavapäraselt heitgaaside ja jäätmete hulka ning energia ja toorainete kasutamist iseloomustavad suurused ja suhtarvud. Vastutustundlikud
annaabi.ee 
