Võrumaa Kutsehariduskeskus Tambet Laan Puidutöötlemise tehnoloogia Puidu immutamine Puidukaitse referaat Kursus: PT-09 Juhendaja: Andrus Luts Väimela 2010 SISSEJUHATUS Puidukaitsevahendeid võib laias laastus liigitada kaheks: pinnakaitsevahendid ja immutusvahendid. Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega
referaat Mis on immutatud puit ja kuidas toimub immutamine? Vahel öeldakse ka sügavimmutatud puit, märkimaks asjaolu, et immutusained on tunginud sügavale puidu struktuuri. Senini on kõige levinumaks immutusmeetodiks olnud immutamine CCA (vask, kroom ja arseen oksiididena) lahustega vaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid, milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidu struktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakse immutusaine
Konstruktiivsete võtete eesmärgiks on luua puitkonstruktsioonile sellised füüsilised tingimused, mis seente arengut ei soodusta. Nende võtete eesmärk taandub sellele, et säilitada puitu kuivana. Puitkonstruktsioon peaks olema kaitstud sademete eest ja konstruktsioonid peaksid olema tuulutatavad. Keemiliste võtete puhul puitu töödeldakse mürkainetega e. antiseptikutega. Kõik antiseptikud jagunevad 4 rühma: · Vees lahustuvad enamasti pulbrid, lahustatakse vees, tehakse 3-5% vesilahus. Mürgised, imbuvad hästi puitu ja ei määri puitu. Peamiseks puuduseks on see, et vesi uhub kergelt puidust välja. Na floriid kaotab mürgisuse leeliste toimel; · Õliantiseptikud tumedad pruunikad õlid. Piisavalt mürgised, vesi puidust lihtsalt välja ei uhu. Määrivad puitu ja mõned on rõveda lõhnaga; · Antiseptilised pastad koosnevad antiseptikust (enamasti pulbrist), mineraalsest täiteainest (savi, kriit), sideainest (lubi, kips) ja vesi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
rotatsioon – pööramine abduktsioon – liikumine kehast eemale aduktsioon – liikumine keha suunas lähemale 12 Liikumisega seotud terminid Suunaga seotud terminid Suunaga seostuvad andmed keha puhul: kraniaalne – peapoolne superioorne – ülalpool asuv kaudaalne – istmikupoolne inferioorne – allpool asuv dorsaalne – seljapoolne / käte ja anterioorne – eespool asuv jalgade puhul sirutatud ventraalne – kõhupoolne / eesmine sinister – vasakpoolne (patsiendi / käte ja jalgade puhul poolt) painutatud lateraalne – külgedele, väljapoole dekster – parempoolne (patsiendi poolt) mediaalne – kesktelje poole, bilateraalne – kahepoolne sissepoole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
