Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulennukeid, tanke, kahureid. Oli lubatud 100 000 vabatahtlikku maaväelast ja 15 000 mereväelast.
lahingus 53 a. e. Kr. Augustus omalt poolt keeldus toetamast kuninga venda Tiridates I, kes samuti pretendeeris kuningatroonile. Kuningas ei tundnud ennast troonil kindlana ja kartis vandenõusid. Oma lapsed saatis ta Rooma imperaatori hoole alla. (Seal, kus on su lapsed, on ka su süda). Augustus armastas korrata, et idapoliitikas on ta diplomaatia abil saavutanud rohkem võite kui sõdides. Ainsaks konfliktide allikaks oli armeenia küsimus. Armeenia oli puhverriigiks Rooma ja Parthia vahel. Rooma mõju Armeenias kujutas endast alalist ohtu Mesopotaamiale, Babülonile ja teistele Parthia läänepoolsetele satraapiatele. Armeenia asukoht Musta ja Kaspia mere vahel oli strateegiliselt väga tähtis. Armeenias käis sisevõitlus kahe orientatsiooni vahel. Enamik aadlikest toetas koostööd Parthiaga. Hiljem, Augustuse ja Tiberiuse ajal suurenes Rooma mõju ja Armeeniast sai Roomast sõltuv riik. Claudiuste dünastia ajal Rooma mõju Idas
Vastupidiselt oodatule tekkis paljudel inimestel raskusi igapäevase toimetulekuga. Võimendusid uued sotsiaalsed probleemid sotsiaalne stress, töötus, vaesus, prostitutsioon ja narkomaania, kasvas kuritegevus. Kirjeldades organiseeritud kuritegevuse kujunemist Eestis ei saa mööda minna organiseeritud kuritegevusest Venemaal. Kuna organiseeritud kuritegevus ei eksisteeri tänapäeval suletud ruumis, vastupidi, selle nähtusega puutub kokku kogu maailm. Samuti on Eesti olnud puhverriigiks Venemaa ja Euroopa vahel. NSV Liidu lagunemine lõi soodsa pinnase organiseeritud kuritegevuse arengul, kuna lakkasid olemast endised jõustruktuurid (nt KGB, GRU). Paljud riiklikud struktuurid väljusid keskse juhtimise alt ning ei suutnud täita oma funktsioone. Eesti allilma moodustasid valdavalt kaheksakümnendate aastate lõpus Venemaa tööstuspiirkondadest ja Kaukaasiast sisserännanud. Eesti eripäraks oli ettevõtluse kiirem
ilmus ajutise valitsuse määrus eestimaa kubermangu ajutise valitsemiskorra kohta. Kubermagukomissariks nim Jaan Poska. Maanõukogu moodustati üldvalimiste teel, kusjuures esimest korda ajaloos said valimisõiguse kõik eesti elanikud. Maanõukogu esimene koosolek peeti 1.(14) juulil Toompea lossi Valges saalis. Moodustati täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Venemaa hakkas nõrgenema ja hakati kartma saksa okupatsioooni. Tõnisson pakkus välja hakata vene ja saksa vaheliseks Balti puhverriigiks(neutraalne). Kui polnud enam mõttet Vene armee kaitsele loota, ainsa poliitilise jõuna olid Venemaast lahkulöömise vastu enamlased. 15. (28.) nov 1917 kogunes Maanõukogu ajaloolisele istungile. Maanõukogu otsustas: 1) eesti tulevase riigikorra määrab eesti asutav kogu. 2) kuni asutava kogu kokkutulekuni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks eesti maanüukogu. 3) eestis kehtivad ainult maanõukogud kinnitatud seadusandlikud aktid.
annaabi.ee 
