Olustikumaal · Nende maalide formaat oli väike. · Olulised olustikumaalijad olid Jan Steen ja Pieter de hooch. · Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid). Jan Vermeer van Delft (1632-1675) · Üks suurimaid Hollandi maalijaid. · Kujutas enamasti interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga. · Tegevus maalidel on vähetähtis, võlu peitub maalilises teostuses. · Kasutas enamasti külmi toone.
loetavad. Olustikumaal Üks suurimaid olustikumaalide maalijaid avastati uuesti alles 19. sajandil, kelleks oli Jan Vermer van Delft. Enamasti kujutab ta interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. (5) Tegevus nendel piltidel on vähe tähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Ta kasutas enamasti kargeid külmi toone. Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Maastik oli hollandi kunstnike maalidel ühetooniline. (6) Hollandi meremaal tekkis tänu sellele kuna meri on hollandlastele väga südamelähedane ja tänu merele on nad rikkad. (7) Rembrandt Rembrandt on kõigi aegade suurim hollandi maalikunstnik. Ta maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Rembrandt võitis tunnustuse 1632. aastal grupiportreega ``Dr. Tulpi anatoomialoeng''. Järgneva kümne aasta jooksul
Jacob Isaackszon van Ruisdael Jacob Isaackszon van Ruisdael. 1628/291682 Kui 16. sajandil oli üldiselt maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, siis hollandlased panid 17. sajandil aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Jacob Isaackszon van Ruisdaeli (1628/91682) peetakse õigustatult parimaks ja mitmekülgsemaks Hollandi 17. sajandi maastikumaalijaks tema dramaatilise ja naturalistliku maastiku kujutusviisi ja emotsionaalse värvikasutuse tõttu. Tema meisterlik kompositsioon, täpne ja suurejooneline joonistusviis ning paks impasto muutis ka vaiksed motiivid, nagu puud või Hollandi madal maastik,
esemete, rõivaste, materjali, mööbli illusionistlik kujutamine, tihti aineks satiiriline või moraliseeriv jutustus. JAN STEEM, PIETER de HOOCH JAN VERMEER van DELFT- üks suuremeid Holland imaalikaid kujutab enamasti interjööre, ühe või kahe inimfiguuriga, tegevus vähetähtis karged külmad toonid ** Natüürmort kuulsaimad WILLEM KALF ja WILLEM CLAESZ HEDA lopsakad lillekimbud, puuviljavaagnad, lauad hommikueinega, jahisaak jne **Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, kui varem oli maastik olnud allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis aga iseseisev zanr. 17.saj II pool JACOB van RUISDAEL sidus loodusvormi täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Ärevad, heletumeduse efektiga teosed (MEINDERT HOBEMA - Ruisdaeli õpilane (PAULUS POTTER tuntud loomamaalide poolest *REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel
Pieter de Hooch Kujutas palju Hollandi väikseid maamaju, maalil ka majaelanikud ise, kuid teisejärgulisena. Tegi ka majaelanike portreesid. Kasutas ka punaseid toone tellised ka ju punased... Gerard Terborch Harrastas samuti olustikumaali, kirjateema, kõige meisterlikum esemete illusionistlikus kujutamises. Arvukalt säilinud töid, kuid kunstnik pole enam hinnatud. Jacob van Ruisdael Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. Varem oli maastik olnud mõne allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks. Hollandis kujunes see täiesti iseseisvaks zanriks Lemmikteema oli meri või mereäärne rannik: "Briis": Amsterdami sadam purjekatega. Maalinud ka maismaad, kuid sealgi veesilm olemas. On maalinud ka varemeid: lagunenud kabel maalil "Juudi kalmistu". See töö äratas vaimustust 19
saj. Fourth level Fifth level Hollandis. Vastu tulles rikastele · ostjatele kujutati elumõnusid: eineid ja desserte, puuvilju, lilli jm. Willem Claesz Heda. Hommikueine homaariga. Peamised zanrid - Maastikumaal Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maastikumaalile. · Jacob van Ruisdael (1629 1682) sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga. Jacob van Ruisdael. Metsavaade. Peamised zanrid - Maastikumaal Click to edit Master text styles Second level Third level
See mõjutas ka aiakunsti: Lõuna-Hollandis oli suurem mõju Le Nôtre'i ideedel, põhja pool levisid rahvuslikumad ideed. Hollandi aiad on mõjutanud aedasid Rootsis, Venemaal, Saksamaal, ka Eestis. Hollandis, kus valitsevaks klassiks oli kodanlus, kujunes välja arhitektuuris rangusele ja selgusele orienteeritud suund, maalikunstis seevastu muutub oluliseks realistlik maalilaad (natüürmordid, maastik ja olustik). Hollandlased panid nõnda aluse puhtrealistlikule maastikumaalile, mis oskas näha Hollandi ühetoonilise ja lihtsa looduse ilu ning poeesiat. Varem oli maastik olnud üksnes mingisuguse allegoorilise või mütoloogilise stseeni taustaks, Hollandis kujunes ta aga täiesti iseseisvaks zanriks. Umbes kuni 1650. a-teni kestis otsingute aeg, mil käis võitlus puhtrealistliku ja itaalialiku baroki mõjudele toetuva suuna vahel. 17. saj II pool oli suurimate
annaabi.ee 
