õiguste kasutamise reaalsed tagatised (eeskätt tegelik võimalus vaidlustada oma õiguste rikkumist erapooletus ja sõltumatus kohtus). Selle tunnusega haakub põhiseaduse otsekohaldatavuse küsimus inimõiguste ja kodanikuõiguste valdkonnas. Isik peab saama kasutada oma põhiõigusi ka siis, kui riik on jätnud andmata mingi põhiseadusest allapoole jääva seaduse. Selline põhiõiguste kasutamise võimalus pole aga absoluutne, sest mõningaid õigusi pole puhtpraktiliselt võimalik kasutada, kui pole olemas selle õiguse teostamist reguleerivat seadust (näiteks ei saa valimisõigust kasutada ilma valimisseaduseta). 2) Ausate, vabade ja perioodiliste valimiste toimumine. Miinimumnõudeks on, et rahvas peab otse ja perioodiliselt saama valida vähemalt parlamendi alamkoda. Selliste valimistega rahvas perioodiliselt legitimeerib võimu ja see tagab ka võimaluse opositsioonil kunagi võimule tulla.
metadiskursuses ongi märgata. Tavakujutluses, millele ka leksiko- graafia otseselt vastu ei vaidle, määratletakse sõnu, terminoloogias mõisteid. Ehtsad seletused nii oskus- kui ka üldsõnastikes käivad siiski enamasti mõistete kohta, nt (28). Sõnamääratlus sama asja kohta oleks (29) või (30), mida samuti esineb, kuid väga harva ja üldsõnastikes üldse mitte rohkem kui oskussõnastikes. Sellised sõnamääratlused on puhtpraktiliselt tarbetud, erinedes vastavatest mõistemääratlustest vaid ühe lisatud sõna võrra (ja selle sõnaga peaksid siis algama ja lõppema eranditult kõik määratlused sõnastikus, sest kui meeter polegi mõõtühik, vaid selle nimetus, siis pole ka kass mitte loom, vaid looma nimetus). (28) meeter – SI-süsteemi pikkuse põhiühik (29) meeter – SI-süsteemi pikkuse põhiühiku nimetus (30) meeter – tähistab SI-süsteemi pikkuse põhiühikut