Naeratav ingel. NB! Suurenda pilte! a) Naeratav ingel b) Jeanne d'Arc turvamas Charles VII kroonimist c) Marc Chagalli vitraazid, mis asendavad I maailmasõjas hävinud gooti stiilis vitraaze Õigustatud küsimus: Miks paikneb gooti stiili uhkeim katedraal suhteliselt väikeses provintsilinnas? Sellele küsimusele annab vastuse tagasivaade Prantsusmaa ajalukku. Alustada tuleb aastast 496. Lääne-Rooma riik oli äsja lakanud olemast. Puhtpoliitilistel kaalutlustel otsustas frankide kuningas Clovis5 vastu võtta ristiusu. Tema ristimine leidis aset Reimsis. Legend jutustab, et hetkel, mil Reimsi piiskop ristimistalitust alustas, laskus taevast tuvi. Lind hoidis noka vahel väikest pudelit (la Sainte Ampoule), mis sisaldas püha palsamit e. võiet. Selle palsamiga Clovis tol päeval mitte üksnes ristiti, vaid ka pühitseti kristlikuks kuningaks. Nüüd mõistame, miks pidid Prantsusmaa kuningad just Reimsis kroonitud saama.
helifilmi tulekut kindlasti kino, ja seda mitte ainult Eestimaal. Nagu kinnitavad Rootsi džässiajaloo uurijad, oli just helifilmi tulek see põhjus, mis sundis Rootsi Muusikute Ühingut muutma kardinaalselt oma suhtumist džässmuusikasse (Bruér 1998: 67). Antud kontekstis tulevad arvesse muidugi põhiliselt Ameerika filmid (neistki mitte kõik), sest siinmail küllaltki arvukalt esindatud Saksa filmikunst, kust pärinesid paljud selle aja ülipopulaarsed lööklaulud, ei saanud seda juba puhtpoliitilistel põhjustel teha. Esimesed Tallinnas linastunud helifilmid olid 1929. aasta novembris “Laulev narr” Al Jolsoniga peaosas ja pisut hiljem sama peaosalisega “The Jazz Singer”, millel tegelikult džässiga midagi pistmist polnud (Ojakäär 2000: 256). Tuntud Eesti filmiuurija Õie Oravaga vesteldes selgus aga tõsiasi, et meil linastunud filmide muusika seost meie kultuuripildiga pole ükski uurija siiani käsitlenud. Kuna ka käesoleva töö seisukohast on see siiski vaid
annaabi.ee 
