teoreetilise mõtestamise vahendiks. Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja: - üldine erinevusprintsiip - eristamatute esemete ühtumuse printsiip - üldine pidevusprintsiip - monaadide diskreetsuse printsiip Nede printsiipidega kaasnevad loogikaseadused ja põhimõtted, mis pole Leibnizi õpetuse jaoks spetsiifilised, vaid on omased kogu progressiivsele filosofiatraditsiionile. Selline on näiteks põhjuslikkuseprintsiip ja ka tema süsteemi puhtontoloogilised põhialused nagu teleoloogia printsiip ja teised. Tulemusena tekkiv pilt Leibnizi meetodi struktuurist on üsna keerukas. Pole juhuslik, et küsimus tema metodi struktuurist on filosoofia ajaloo alases kirjanduses terveks probleemiks kasvanud ja meil tuleb korduvalt käsitleda meetodi üksikute osade vaheliste seoste variante. Ajal Leibnizi kontseptsioon rolli väikesed arusaamad, mis on iseloomulik üksikute monads. , "... ... , . Leibniz kirjutab: "... meetme ... väikesed
selle teoreetilise mõtestamise vahendiks. Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja: - üldine erinevusprintsiip - eristamatute esemete ühtumuse printsiip - üldine pidevusprintsiip - monaadide diskreetsuse printsiip Nende printsiipidega kaasnevad loogikaseadused ja põhimõtted, mis pole Leibnizi õpetuse jaoks spetsiifilised, vaid on omased kogu progressiivsele filosoofiatraditsioonile. Selline on näiteks põhjalikkuseprintsiip ja ka tema süsteemi puhtontoloogilised põhialused nagu teleoloogia printsiip ja teised. Tulemusena tekkiv pilt Leibnizi meetodi struktuurist on üsna keerukas. Pole juhuslik, et küsimus tema meetodi struktuurist on filosoofia ajaloo alases kirjanduses terveks probleemiks kasvanud ja meil tuleb korduvalt käsitleda meetodi üksikute osade vaheliste seoste variante. Arutlus ,,Kõigel materiaalsel on ulatuvus." (Filosoofia..., lk 140)