raudteed saavutatud - 1970. tööviljakuseaastail tõusuga, suleti muutnud tervikpilti. Asi ei olnud Eesti viimased kitsarööpmelise raudtee näitas kas või Loksa lihtritehas, et leidurite, konstruktorite ja liinid. Selle sammu põhjendused ekstensiivsetel meetoditel olidon ratsionaliseerijate madalas tasemes. puhtmajanduslikud, toodangunäitajate tõstmisel kuid koos endiselt Kooliarvuti “Juku” saatus näitab, kitsarööpmelise raudteega kadus oluline koht. Lõpuks tõendasid seda kuidas isegi juba tooteks saanud eesti kultuuripildist omal kaudsel moel ka üksteise ka üks
tööliskond. Dvigateli töölised lasid auru kateldest välja, algas streik, nendega ühinesid ka teised Tlna suurimad tööstusev-d. Tallinna streigis hinnanguliselt ca 12000 inimest. Streikivad töölised kogunesid 12.01 õhtupoole Kalamaja kandis ja arutasid edasist tegevuskava. Kohal olid ka Peterburist saabunud Sotsiaaldem komitee liikmed, kes olid Ve sündmusi pealt näinud ja üritasid üritusele poliitilist värvingut anda. Valiti 80-liikmeline esindus, kes pidid tööliste puhtmajanduslikud nõudmised üle andma. (8-tunniste tööpäevade kehtestamine, ületunnitasude eest teistsugune tasustamine, tööjärgsete läbiotsimiste ja trahvide lõpetamine). Saadi asekuberneri Aleksander von Giersi jutule. Deklareeris, et tööliste nõudmisi ei hakata isegi enne arutama, kui töölised on uuesti tööd alustanud. Järgmisel päeval koguneti uuesti. Selleks ajaks olid Tlnas toimunud juba mõningad vägivallajuhtumid. 13.01.