Siinkohal võiks küsida, miks ühes kohas räägitakse heast inimloomusest ja teises kohas ilmtingimatust võimu kuritarvitusest. Võib vaid arvata, et tõenäoliselt tulenes see eeldusest, et taoline kuritarvitamine leitakse tulenevat võimu olemusest: võim korrumpeerib. Lisan siia Michel Foucault' võimumõiste tarvituse kriitika: ta nimelt leiab, et kui võimu avaldusi defineerida vaid repressiooni kaudu, võetakse omaks "puhtjuriidiline võimukontseptioon"; võim samastatakse "seadusega, mis ütleb ei", võimu jõud on selles käsituses vaid keelav. Foucault arvab, et "niisugune kontseptsioon on täiesti negatiivne, kitsas, luukerelik, ja on kummaline, miks ta on nii laialt levinud." Kui võim oleks vaid repressivne ning ainuke asi, mis ta teeks, oleks ei ütlemine, ei kuuletuks sellele arvatavasti keegi. "See, mis võimu tugevaks teeb, mis ta
võetamatute kaebustega.*46 Igal juhul ei ole alust pöörduda EIK-sse lihtsalt seetõttu, et lõpplahendiga ei olda rahul. EIK-sse esitatava kaebuse vastuvõetavuse perspektiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka 1. juunist 2010 kehtivat konventsiooni artikli 35 lõike 3 punkti b, s.t uut vastuvõetavuse kriteeriumi, mille kohaselt tun- nistatakse kaebus vastuvõetamatuks, kui kaebaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju. Selle kriteeriumi kohaselt ka juhul, kui esineb puhtjuriidiline rikkumine, peab see olema teatud minimaalse raskusastmega, et rahvusvaheline kohus rikkumist hindaks.*47 Kriteeriumist aitavad paremini aru saada näited menetluse pikkust puudutava kohtupraktika kohta. 6. märtsil 2012 tegi EIK esmakordselt märkimisväärse kahju tingimusest lähtuva otsuse kriminaalmenet- luse kestust puudutavas asjas. EIK asus seisukohale, et kuna kaebajale mõistetud karistust oli riigisiseses
või mitte? Briand-Kelloggi paktiga tõotati loobuda sõjast. Lisaks oli NL piiririikide (k.a Balti riigid) ja NL vahel sõlmitud lepped, mis pidid välistama kallaletungi neile riikidele. Sellest tulenevalt ei aksepteeritud Eesti Vabariigi kadumist. Kuigi reaalselt aksepteeriti võõrvõimu olemasolu, siis ei tunnustatud ENSV-d. Selle suuna pooldajad olid ka ameeriklased. 10 Legaalsus puhtjuriidiline tõlgendamine, kas seaduse järgi tohib või mitte (JOKK = juriidiliselt on kõik korrektne). Legitiimsus õiguspärasus. See on laiem mõiste kui legaalsus. Hõlmab enda kõrvale lisaks õigusele ka moraali. V loeng Sõjaõigus Võib rääkida sõjaajaõigusest ja rahuajaõigusest traditsiooniline jaotus. Sõja alustamisel on tähtis ka legaalsus, tuleb kuidagi põhjendada
annaabi.ee 
