Eesti kultuuri alused ja tähendus
Sellel sõdade tallermaal on puhtavereline eestlane tegelikult segavereline krants. Määrav on
olnud üksnes see, millist keelt on hakatud pidama emakeeleks. Saksa keele äraõppinutest said
kadaka- ja väikesakslased (Kleindeutschen). Linnade baltisakslased olid geneetiliselt suurel
määral eesti tõugu, Saksamaalt siia asunuid oli tühine kogus, maal aga assimileeriti
eestlasteks kõik siia jäänud sõjamehed ja muud uusasukad. Kas võtta võõras omaks või mitte,
on sõltunud puhtjuhuslikkusest.
Mis on üldse oma? Öeldav ainult vastanduse najal. Ilma teiseta ei ole võimalik ennast
defineerida ega identifitseerida. Teise omailma jaoks tõlkimise kaudu luuakse mingi
kultuurisemioosis, milles tõlgitud tekstid (võõrad) muudetakse omaks. Kuid see
«omastamine» pole kunagi täielik, assimileeriv, «võõrast» elementi annihileeriv. Just
kinnisväljendid näitavad, et kuigi me tajume neid oma keeleski loomulikena, samas
sisaldavad nad oma põhjas viiteid teisele
annaabi.ee 
