Kui omanik ei saa asja kohta korraldusi teha (müüa, kinkida, pantida), siis on ta omandiõigus- TÜHI ÕIGUS( nudum ius )! Omanik võib ajutiselt asja valdamisest ja kasutamisest ilma olla, andes näiteks oma asja teisele kasutada. kviriit- vana rooma täieõiguslik kodanik Kviriitlikus omandis olid kõik omandiõiguse instituudi põhijooned olemas, kuid kviriitlik omand ei jäänud ainsaks omandivormiks Roomas. 1)Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus aegamööda puhtindividuaalseks 2) omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest ja lõpuks eriti selles, et omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Läbi ajaloo muutub see, et asjad ei kuulu mitte perepeale(pere vanim liige vms) vaid kõigile pereliikmetele. Peale Rooma kodanike hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid olla ka maatükid provintsis. Rooma kodanike omandiõiguses toimusid suured muudatused preetori edikti kaudu. Kujunes
Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta. Omandiõigus koosneb 3 elemendist ehk õigustusest: 1. Õigus asja vallata-ius possidendi 2. Õigus asja kasutada-ius utendi 3. Õigus asja käsutada-ius disponendi Kui omanik ei saa asja kohta korraldusi teha(kinkida, pantida), siis on ta omandiõigus nudum ius- tühi õigus. Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks. Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis. Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand. Alus selle omandi tekkimisel: 1
Kinnisasja võib samuti omandada iga isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (KAOKS § 2 lg 1). 3.2. Erinevad omandi vormid Roomas läbi ajaloo Läbi ajaloo esines Roomas erinevaid omandi vorme: Kviriitlik omand vanim Rooma õiguse omandi vorm, kus omand võis kuuluda ainult rooma rahvale, hiljem ka üksikule Rooma kodanikule. Selles olid kõik omandiõiguse instituudi põhijooned olemas. Aegamööda kaotas omand oma perekondliku iseloomu ja muutus puhtindividuaalseks. Omandi õigus avardus nii subjektide kui objektide poolest ning omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks.33 Peregriinide omand peale Rooma kodanike hakati tunnistama ka võõramaalaste ehk mittekodanike ehk peregriinide omandit. Peregriinidel oli vahepealne staatus, nad võisid tehinguid sõlmida Rooma kodaniku vahendusel. Omandiõiguse objektideks võisid olla ka maatükid provintsis.34
Omandiõigus on asjaõigus ja siin saab omanik hagi esitada iga isiku vastu, kes tema õigust rikub või ei tunnusta. Omandiõigus koosneb 3 elemendist ehk õigustusest: 1. Õigus asja vallata-ius possidendi 2. Õigus asja kasutada-ius utendi 3. Õigus asja käsutada-ius disponendi Kui omanik ei saa asja kohta korraldusi teha(kinkida, pantida), siis on ta omandiõigus nudum ius- tühi õigus. Omand kaotas oma perekondliku iseloomu ja muutus ajapikku puhtindividuaalseks. Omandiõigus avardus nii subjektide kui ka objektide poolest;omandi saamise viisid muutusid lihtsamateks ja mitmekesisemateks. Hakati tunnustama ka peregriinide omandit. Omandiõiguse objektiks võisid oll aka maatükid provintsis. Prediitori ediikti kaudu kujunes eri instituut, mida rooma juristid nim rem in bonis habere, mis oma olemuselt oli omand ja kannab nimetust bonitaarne ehk preetorlik omand. Alus selle omandi tekkimisel: 1
annaabi.ee 
