Püha Albertoni hauamonument pühaku figuuriga San Francesco a Ripa kirikus, Püha Longinuse figuur Peetri kirikus jt. Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem üht tema dekoratiivse iseloomuga tööd Peetri tooli Peetri kirikus. Bernini mõju all seisid kõik tolle aja itaalia skulptorid, mitte ainult tema arvukad õpilased, vaid ka teised, temaga võistlevad meistrid. Midagi uut ega huvitavat pole neist ükski loonud. Arvukalt tekib tol ajal eriti puhtdekoratiivse laadiga töid. Just nüüd täituvad Rooma ja ka teiste Itaalia linnade väljakud ning pargid arvukate kaevude ja monumentidega, kirikute ja losside fassaadid külvatakse üle ülirikkalike plastiliste ilustustega, kirikutes luuakse need lugematud altarid, hauamonumendid, seina- ja laekaunistused, mis oma materjali toreduse ja vormikõne efektsusega mõjuvad peaaegu väsitavalt. Armu heitmata kõrvaldatakse sealjuures, kujundatakse ümber ja moonutatakse minevikukunsti mälestisi. Maalikunst
Stiliseeriv laad jääb püsima ka Triigi järgnevatel aastatel loodud maastikes, mille hulgast eriti väärib esiletõstmist 1913. a. loodud ,,Soome maastik". Triigi loodustunnetus on muutunud selgemaks ja mõistuspärasemaks, selles pole enam ruumi müstikasugemetele. Rahvusliku kunsti arengut puudutavatest probleemidest oli Triik eriti haaratud just 1909. a paiku, pärast tagasitulekut kodumaale. Oma tööde kaudu tahaks ta nagu tugevamalt äratada rahva eneseteadvust. Välise, puhtdekoratiivse lahenduse poolest võib neid töid lugeda küllaltki õnnestunuks ja huvitavaks. Kuid võrreldes neid Kristjan Raua pikaajaliste ja sügavalt läbimõeldud otsingute tulemustega rahvusliku vormi osas, näib, et Triigi kompositsioonid ei väljenda siiski veel küllaldaselt meie rahvusliku stiili omapära. Rahvusliku stiili väliste tunnuste edasiandmisel kaldub Triik mõnevõrra kõrvale eestipärasuse põhimõttest. Palju sügavamalt, vahetumalt ja mitmekülgsemalt kajastab Triik rahva
kreeka templist ei asetse rooma tempel stülobaadil vaid poodiumil, kuhu pääseb ainult esiküljel oleva trepi kaudu (ka etruski tempel seisis poodiumil, kuhu viis trepp esiküljelt). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad. Eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Joonia ja dooria sambaid oli suhteliselt vähe. Iseloomulik oli sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli: – poolsammas (või kandiline poolsammas ehk pilaster ) – kaar –poolsammas, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet – nii võlv- kui talakonstruktsiooni. Moodulisüsteem oli lihtsaim viis samade mõõtsuhete saavutamiseks. Laialt olid levinud ümartemplid. Tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega
esiküljelt ). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad ( pseudoperipteer ). Sambatüüpidest on eelistatumaid korintose sambad ( või komposiitkapiteeliga sammas ). Joonia ja dooria ( ka viimase varianti nn. toskaana sammast, mis oli kanneküürideta ja baasiga ) sammast on suhteliselt vähe. Iseloomulik on sammastele puhtdekoratiivse funktsiooni andmine. Väga peetakse lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Templiarhitektuuris kujuneb kreeka arhitektuurist sõltumatult välja kuppelehitus - kupliga kaetud silindriline hoone. Teistest Roomas levinud ehitistest on tuntuimad basiilikad amfiteatrid, termid, akveduktid, triumfikaared ja - sambad, teedeehitus. Basiilika algidee pärines samuti Kreekast - basiilikaks
annaabi.ee 
