Hilineda istutamisega ei ole soovitav, kuna hiljem istutatud taimed satuvad palava ja kuiva ilma mõju alla, juurduvad halvasti ja arenevad edaspidi nõrgalt. Teist istutusperioodi peetakse paremaks kevadisest. Sel ajal on temperatuuri, mulla ja õhu niiskuse suhe juurdumiseks kõige parem. Õigeaegselt istutatud taimed jõuavad enne sügisesi külmasid hästi juurduda ja ka hästi areneda, mis soodustab head talvitumist. · Istutamiseks tuleks valida puhtasordiline istutusmaterjal, millel on vähemalt kolm hästi arenenud lehte hästi arenenud ülemise pungaga("südamekesega") ja juurepuhma pikkus on 6-7 cm. Kui taimedel on liiga pikad juured, siis tuleb nad lühemaks lõigata (pikem peajuur), sest istutamisel nad käänduvad üles, mis mõjub negatiivselt taimede kasvule ja arengule. Taimi ei tohi istutada segamini, kuna hiljem on raske saada puhtasordilist istutusmaterjali. Sordid tuleb istutada
tarbeks peetakse 24 kg/ ha kohta, optimaalne kaaliumi tarve on 4 t/ha saagi kohta 52 kg/ha kohta. Väetusviis suviteraviljadel on eeslitatid paiklik väetamine. Võrreldes hajusväetisega on võimalik kasutada lämmastikku 10 kg/ha rohkem, ilma et proteiinisisaldus terades tõuseks. Taim kasutab varasemas kasvufaasis lämmastiku kasvuks ja algarenguks, saak on kõrgem ja proteiiniprotsent jääb normi piiridesse (alla 11,5 %). Seeme ja külv Seeme pea olema puhtasordiline, teiste sortide lisandeid ei tohi olla üle 1,5%. Idanevus peaks olema vähemalt 92%, erandina ka 90%. Teiste taimede seemneid ei tohiks 1 kg seemne kohta olla üle 80tk, sealhulgas umbrohuseemneid mitte üle 20tk. oluline on veel see, et seeme oleks ühtlase suurusega ega sisaldaks kiduraid ja kõlujaid seemneid. Ühtlase suurusega ja hästi idaneva seeme kindlustab produktiivvõrsete ühtlase arengu ja see omakorda saagi teraühtlikkuse.
annaabi.ee 
