Kunstnik ja tema kujutamine varasemas eesti kirjanduses
Kuigi ta luuleanne pole
just kõige erakordsem, loodab noormees jõuda kaugele. Sellegipoolest seab Jannugi
eraelu kunstilistest ambitsioonidest ette: armastatud naise nimel soostub ta näitleja-
mõtted peast heitma ja kodus isa juures tööle hakkama.
Tundub, et kunst ja elu seisavad täiesti lahus parun Lammerheimi jaoks Eduard Vilde
jutustuses ,,Musta mantliga mees". See endine maalikunstnik vahetas ,,oma aatelise
elukorra" põllumehe ,,proosalise" elu vastu puhtainelistel põhjustel, selleks, et mitte
oma pärandusest ilma jääda. Loo tegevustikust võib järeldada, et ta eriliselt kunstist
loobumise all ei kannata aeg kulub pigem seltskondlike tegevuste peale. Seega
sõltub elu ja kunsti suhe täiesti tegelase isikust ja ei ole varasemas eesti kirjanduses
üheselt määratud.
Kunstniku teemat käsitledes ei saa jätta kõrvale küsimust: mis ja milline üldse on
kunst? Novellis ,,Arthur Valdes" kirjutatakse: ,,Kirjanduse nagu iga muu kunsti piir on
annaabi.ee 
