Tema varred pole arenenud ja seetõttu on ta üsna väike tihe puhmik. Viljad on valkjaskollased, vahel isegi rohelised, kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200- 700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks . Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. -3- Toiduks kasutatakse valminud vilju. Neist tehakse kompotti, marmelaadi või valmistatakse keedutoitu. Mõnedes piirkondades kasutatakse peamiselt loomasöödana . Kõrvitsa-õunasalat Kogus Koostis- ja maitseained 2 tk hapukas õun 200 g Kõrvits 2 sl (võib ka vähem) suhkur 1 sl sidrunimahl Kaneel (jahvatatud) 2 sl värsked või külmutatud marjad (punased sõstrad,jõhvikad,pohlad ) Valmistamine
kujult piklikud. Üks vili kaalub keskmiselt 200-700 grammi, üks puhmas annab 10-20 vilja. Vananedes hakkab viljaliha puituma. Viljad ei säili, aga sobivad marineerimiseks ja muude roogade valmistamiseks. Kabatsokki kasvatatakse ka Eestis. Patisson ehk taldrikkõrvits on, nagu kabatsokkki, hariliku kõrvitsa teisend. Kabatsokile sarnaneb ka sellepärast, et on puhmakujuline. Patissoni viljad on ribilise servaga taldriku või kausi kujulised. Valminud vili muutub seest tühjaks ja osa puitub. Seepärast tarvitatakse toiduks 5-8 päeva vanuseid vilju, mis tavaliselt kaaluvad 100-500 grammi. Patissoni viljad sobivad hästi marineerimiseks. 2.12.2012 Ilukõrvits on samuti hariliku kõrvitsa teisend. Ta on üheaastane ronitaim, keda kasvatatakse sõrestikul või kolmest teibast tehtud püramiidil. Tema viljad on väikesed ja erksavärvilised, vahel ka kirjud
Köögis kasutatakse oblika kultuurvorme. Oblikas on levinud rohkem vene köögis, neil valmistatakse obliast sama suppi, mida eestlased teevad nõgestest. Lehed on helerohelised, hapuka maitsega, kuumtöötlemisel muutub värv tumedamaks. Sisaldab palju C vitamiini, karotiini, rauda, kaltsiumit. Peale supi võib kasut nagu spinatitki, taignatesse, köögiviljatoitudesse, jne. 60 2.10 Dessertköögiviljad Rabarber Rabarber on väga varajane köögivili Eesti külmas kliimas. On tugev, suur, puhmakujuline taim, mis võib aastakümneid kasvada samal koha, ei vaja praktiliselt hooldamist. Toiduks kasutatakse pakse, mahlaseid lehevarsi, sõltuvalt sordist on need punased või rohelised. Vitamiine sisaldab rabarber vähe, rohkem on mineraalaineid, kaaliumit näit. Sisaldab oblikhape, vt eestpoolt. Kasutatakse palju kookide ja magustoitude valmistamisel, kuid sobib ka liharoogadega. Spargel Kulinaarias kasutatakse taime hästi noori võrseid, korisatakset siis, kui nad on mahlased, veel puitumata
annaabi.ee 
