Pealinn on Vilnius (544 100 elanikku), teised suuremad linnad on Kaunas (355 550 elanikku), Klaipeda (184 700 elanikku), Siauliai (127 050 elanikku), Panevezys (113 660 elanikku). PINNAMOOD e. reljeef Leedu pinnamood on enamjaolt tasane, väljaarvatud madalamad mäed läänes asuvatel kõrgendikel ja idapoolsel mägismaal. Kõrgeim punkt on Aukstasis (294 meetrit). Leedus on 758 jõge, üle 2800 järve ja riigi merepiir Läänemere rannikul on 99 km pikkune. Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asuvad ka looduskaitsealad. Veidi rohkem kui 30 % pindalast on kaetud metsaga. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad alad Leedus on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus (vastavalt Zemaitija, Aukstaitija ja Dzkija kõrgustik).Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi (293,84 m merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juozapin mägi (293,6 m) ja Kruopin mägi (293,4 m).Leedu pikim jõgi on Nemunas. Leedu sügavaim järv on Tauragnas (60,5 m). KLIIMA
Pinnamood on enamjaolt tasane välja arvatud mõned madalamad mäed. Kõige tasandikulisemad alad on Lääne -, Ida - ja Edela Leedus. Kõrgeimaks mäeks on Aukstojase mägi ( 293, 84 meetrit merepinnast). Kõrguselt järgmised tipud on Juazapine mägi (kõrgusega 293,6 meetrit merepinnast) ja Kruopine mägi (kõrgusega 293,4 meetrit merepinnast). Leedus on kokku 758 jõge ja ligi 2800 järve. Pikim jõgi on Nemunas ning sügavaim järv Tauragnas (60, 5). Rannikualad on populaarsed puhkusesihtkohad ning seal asub ka suurem osa Leedu looduskaitsealasid. Veidi rohkem kui 30% Leedu pindalast on kaetud metsaga. Looduslik ja poollooduslik taimestik katab ühte kolmandikku Leedu territooriumist. Kokku on Leedus umbes 1795 taimeliiki. Enamus taimeliike (713) kasvab metsas. Metsadest on leitud rohkem kui 4 000 seeneliiki. Eestis on 321 linnuliiki, kellest 213 pesitseb või on pesitsenud Leedus. Leedu Punane Raamat on juriidiline dokument, millele haruldaste ja
annaabi.ee 
