Eesti uusaeg (1710-1900)
Ringkond, kes pidu pidada tahtis, oli seotud Jannseniga. 1857. aastal
toimus Tallinnas esimene saksa linnade vaheline laulupidu (laulupäevad). See oli üsna
palju tähelepanu saanud, 1861. aastal tegi samasugused laulupäevad Riia linn. Toona
oli Jannsen võtnud neid ka oma Perno Postimehe veergudel näidata, seda ettevõtmist
ka väga hindas. Ka 1860-ndate keskpaigas hakkas toimuma mitmel pool regionaalseid
laulupäevi. Regionaalsetel laulupäevadel hakkasid üles astuma ka eesti koorid ja
puhkpillikoorid. Võimalik, et siit sai ka Jannsen mõtte korraldada suurem
ühislaulmine, kutsuda kokku kõigi maakondade esindajad ja võimalikult palju koore.
Koorimuusika mitmel pool meie kihelkondades oli üsna hästi arenenud (tänu
hernhuutlaste tegevusele, kes koore olid loonud ja koorilaulu ja puhkpillimängu
propageerinud). Koorid on tihedalt seotud kohalike haridusoludega paljude kooride
eesotsas on kohalikud koolmeistrid, köstrid või vöörmündrid. Laulurepertuaar oli
seega täiesti olemas
annaabi.ee 
