pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek Eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris, seejärel ühe õppeaasta (1920/21) Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning aastail 1921-1932 Läänemaa Õpetajate Seminaris Haapsalus. LOOMIG Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Ta tugines oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. TEOSED Cyrllius Kreegi loomingu kuulsaimaks osaks on koorilaulud Meil aia äärne tänavas (L.Koidula) Meie err Sirisege, sirisega sirbikesed Maga, maga Matsikene
rahvaviisile. Vaimulikud viisid oli Kreek ise kokkukogunud. Sageli sidus kreek rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema kooriteosed ei põhine klassikalisele harmooniale ning need ei ole kõige lihtsamate killast. Võrreldes varasemateheliloojatega oli tema helikeel väga uuenduslik. Peale koorimuusika leidub Kreegi loomingus veel orkestrisüite, ansambliteoseid ja vokaalsümfoonilist muusikat , eriti armastas ta puhkpilliansambleid. Tuntud teosed on: Taaveti laulud, mis sa sirised sirtsukene. Ta kirjutas ka eesti esimese Reekviemi c-moll.
Mart Saar mängis ka orelit. Ise mängis harmooniumit, klaverit ja orelit. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood eesti professionaalse muusika alusepanijaist, kavastuvad tänapäevalgi. Tähtsal kohal Cyrillus eriti koorimuusika vallas. Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Ta oli esimene eesti helilooja, kes tunnetas eesti Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu pole hiljem suuri muutusi. kaasaegse helikeelega. Lisaks sellele kogus ta Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, rahvaviise ning analüüsis ja süstematiseeris neid. tasakaalukas iseloom. Mõlemad heliloojad on On eesti muusikas tähtis, kuna tema lood on esimesed, kes sel määral tuginesid oma
Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika Rahvamuusikal põhinevad teosed
Looming Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Koorimuusika
Ka oli tema esimene abikaasa rootslane). Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult väga viljakas helilooja, tähtsal kohal tema loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel (nt kaanon). Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerulisteks, 4-8 häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on tema loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas Kreek puhkpilliansambleid. Kõige ulatuslikum valdkond on aga a capella koorimuusika. Vaid väike osa sellest on niinimetatud originaalmuusika kuid nene hulgas on ka põnevaid laule näiteks ,,Nõmmelill" ja ,,Talvine õhtu" (mõlemad 1912)- tollase eesti koorimuusika keskmist taset arvestades on mõlemad väga uudse helikeelega. Niinimetatud originaalmuusika on ka Kreegi loodud ,,Taaveti laulud", neid on ta kirjutanud kolmel etapil, tänaseks on populaarseimad 1923. loodud ,,Õnnis on inime", 104
1.1 LOOMING Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile 1.2 KOORIMUUSIKA Rahvamuusikal põhinevad teosed
Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteidostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Rahvamuusikal põhinevad teosed
Tema muusika kõlas nii raadios kui kontserdisaalides. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal Cyrillus Kreegi loomingus on vaimulikud rahvalaulud. Suurem osa loomingust põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 48-häälseteks omanäolisteks teosteks. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema helikeeles peegeldub helilooja rahulik, tasakaalukas iseloom. Muusika on klassikaliselt range ja väljapeetud. Kasutas järjekindlalt polüfoonilisi arendusvõtteid ostinatot, kaanonit, imitatsiooni. Sageli kõrvutatakse Kreegi loomingut Mart Saare omaga. Mõlemad heliloojad on esimesed, kes sel määral tuginesid oma muusikas regivärsilisele rahvaviisile. Teoseid: Sirisege, sirbikesed
loomises. Kreek on terve oma elu olnud väga pühendunud rahavaviisidesse. Ta on ka esimene eestlasest helilooja, kes rahvaviisi ainelisi trükleid koostades on arvestanud viiside territoriaalset kuuluvust. Erinevalt Mart Saarest ei olnud Kreeksuuremat sorti improviseerija. Talle meeldis komponeerida pikkadel jalutuskäikudel ja kõik hiljem kodus kirja panna. Lisaks koorimuusikale on Kreegi loomingus ka orkestrisüite ja ansamblimuusikat. Eriti hindas ta puhkpilliansambleid. Kreek oli eesti muusikas üks järjekindlamaid plüfoonilste kompositsioonivõtete rakendajaid. Väga on ta armastanud kaanonit. Erakordne oli ka Kreegi järjekidlus ja põhjalikkus püstitatud ülesannete täitmisel. Kreegi loomingu põhiosa moodustab koorimuusika. Originaalviisilisi koorilaule ilmalikele ja vaimulikele tekstidele on üle 20, rahvaviisitöötlusi üle 700, koraalitöötlusi rohkem kui 500. Näiteid koorimuusikast: · 1912.a ,,Nõmmelill" · 1923
annaabi.ee 
