3. Kulunud ajaga 4. Läbitud vahemaa pikkus 5. Sooritatud korduste arv 6. Tõstetud raskuste kogusumma KEHALISE TÖÖGA KAASNEVAD MUUTUSED LIHASTES Kõige tähelepanuväärsemad muutused Peamised ühendid töötavates lihastes: 1. Fosfokreatiin 2. glükogeen ja triglütseriidid . Piimhappe . Energiavarude vähenemine ja metaboliitide kuhjumine töötavates lihastes on peamisi asjaolusid, mis kutsuvad esile töövõime languse väsimuse SÜDAME TALITLUS KEHALISEL TÖÖL v Puhkeseisundis on enamikul inimestest 6070 lööki minutis v Kehalisel tööl aga võib suureneda 200 ja veidi enamagi löögini minutis v Puhkeseisundis on aga treenitud inimese südame löögisagedus tavaliselt ma dalam kui treenimata inimesel v Kellel Südame maht (cm3 Puhkeolekus pulss Vere hulka, mida süda ühe kokkutõmbega vereringesse paiskab, nimetatakse ) (löök minutis) löögimahuks
Paikneb üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan(suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm).Nõlvad on tipuni lauged.Kõrgus 5895 meetrit. Kilimanjaro koosneb kolmest eraldi vulkaanilisest koonusest:Kibo,Mawenzi ja Shira. Uhuru Peak on kõrgeim tipp Kibo ja kraatri serval.Kilimanjaro on hiiglaslik vulkaan,mis hakkas moodustuma miljoneid aastaid tagasi.Kaks kolmest tipust, Mawenzi ja Shira on väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse dateeriti 360000 aastat tagasi, kuid viimase tegevus salvestati vaid 200 aastat tagasi. Ajalugu: Ei ole teada, kuidas täpselt on tulnud nimi Kilimanjaro.Sellega seoses on mitmeid teooriaid.Paljud neist teooriatest oletavad, et sõna on jagatud Kilima (suahiili keeles "mägi, väike mägi") ja Njaro, mis muistse suahiili keeles tähendas valget või vahuveini.Esimest korda mainiti neid lumiseid mäetippe II sajandil.5. oktoober 1889
Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel: Sünapsis on põiekestes mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Dopamiin ja serotiin on ülekandeained, mida kesknärvisüsteem eritab. Mõjutavad und, meeleolu, tähelepanu. Refleksikaar: ärritaja toimel tekib närvilõpmetes erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi.
- Lähteained: CO2 ja NADPH-ga kohale toodud H - Tulemus glükoos Fotosünteesi tähtsus - Toodetakse inimese eluks vajalikke materjale nt: puit, puuvill. - Fossiilsete kütuste teke - Kontrollib atmosfääri CO2 ja O2 taset. - Toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku. Millest sõltub fotosünteesi intensiivsus? - Valguse intensiivsus - temperatuur - CO2 hulk õhus - Taime varustatus vee ja mineraalainetega nt: N ja F - Taime füsioloogiline seisund nt: haiguse korral, puhkeseisundis - Taimeliik nt: Jänesekapsas on varjulembeline, päevalill on valguslembeline. Anaeroobne ja aeroobne Anaeroobne - ilma hapnikuta Käärimist kasutatakse: - veini ja õlle valmistamisel - jogurti valmistamisel - hapukurgid, hapukapsad - reovee puhastamine Aeroobselt glükolüüsilt anaeroobsele - suure füüsilise koormuse korral - võimalik saada kiiresti energiat - kestab paar minutit Anaeroobne hingamine - terviklik rakuhingamise protsess, milles hapniku asemel
Seistes möödub valu mõne minutiga, uuesti kõndima hakates kordub aga jälle. Valu on tingitud sellest, et jala veresooned on spasmiseisundis ja suudavad tagada jäseme verevarustuse vaid puhkeolukorras. Liikumine suurendab töötavates lihastes ainevahetust ja need lihased hakkavad tarbima rohkem hapnikku. Hapnikuvaegus lihastes ja neisse kogunenud ainevahetusjäägid põhjustavadki valu. Haiguse teises järgus spasmid tugevnevad, veresooned ei suuda tagada jalalihastes ainevahetust isegi puhkeseisundis ja valu muutub pidevaks. Jalad, eriti labajalg alates suurest suurest varbast, külmetavad alaliselt ja muutuvad siniseks. Labajalg või ka kogu jäse võib üldse kaotada tundlikkuse. Suitsetamine ja sport. Suitsetamine piirab oluliselt inimese kehalisi võimeid. Nikotiin vähendab kehalist jõudu ja lihasetunde teravust, halvendab koordinatsiooni, kiirust ja eriti vastupidavus. Sport ja suitsetamine kokku ei sobi.
peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Ehitiste saneerimisel on kuumutamise meetod kulukas, kuid võimalik. Rootsis töödeldi Gävle ajaloolise vanglahoone konstruktsioone pärast seene nähtava kahjustuse saneerimist kuuma õhuga ja tulemus on positiivne. Ettevõtmine maksis palju, kuid tasuks saadi ka kemikaalidest mürgitamata hoone. Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma. Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline
- metaan CH4 - halofiil soolalembeline - arhede seas hästi palju liike kes saavad elada ülisoolases keskkonnas Bakterite kujurühmad - ventriculum magu - pylor magu - helico heliks, keeris - helicobacter pylori tekitab mao- ja kaksteistsõrmiksoolehhaavandeid - spina oga Müskobakterid (võib küsida eksamis) - myxa lima - müksobakteri viljakeha puhkeseisundis olev koloonia Mükoplasmad - ei ole rakukesta ja kindlat kuju - klamüüdia ja mükoplasma pisikesed bakerid Bakteriraku membraan, kapsel ja kest - Miks on ohtlik sahharoos? Sest ta on juuretiseks kapslile (võib küsida) Organellid, varuained ja sisaldused - taxis liikumine - varuained polüfosfaadid bakteritele omased - varuaineid iseloomustab see et varuained on polümeersed ja vees mittelahustuvad. Sageli asuvad varuained terakestena
jms. 12. Tingitud refleksid on elu jooksul õpitud refleksid (teadmised, oskused, kombed jms). Tingimatud refleksid on kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (nt. neelamine, hingamine, aevastamine) Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess, mis tekib neuronites väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvate ärrituste tõttu. Pidurdus on reaktsiooni peatav närviprotsess, selle ajal on neuronid nn puhkeseisundis ja nende juhitud lihased ei tööta. 13. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmeid erinevaid võimalusi. Kõige olulisemad meetodid on elektroentsefalograafia (EEG), mis põhineb röntgenkiirtel, uuritava isiku peanahale asetatakse elektroodid. Teine väga oluline meetod on kompuutertomograafia (CAT), mida kasutatakse ka ajukasvajate jms diagnoosimiseks. Kolmas oluline meetod positronemissioonitomograafia (PET) võimaldab uurida aju tegevust.
Samaaegseltte kib puuduska mitmesugustestmi neraalidest. Efektiivseimorga nismi "kütus"on süsivesikud.Kõigile neile tingimustelevasta vadspetsiaalsedspordijoogid,millestEestison enamlevinudGatorade,Isostar,XL-1, Iso tonic, Dexal, eestimaistest Spar takiaad. Milline jook on parem? Loomulikult ei hakkasportlasedjoomamittemaitsvaidjooke.Meie maitsedon agatugevalterine vad.See,mis tundubmaitsvaja heana puhkeseisundis,ei tundumittealati samamaitsevka vahetult pikaajalisefüüsilisekoormuseajal ja pealeseda. Niisiis, midapeabjoomasportlanetreeningulja võistlusteajal? Kõrge ümbritsevaõhutemperatuurikorral vajabsportlanekõigerohkemvett. Kuigi on täiestipiisavjuuapuhastvett,peavadpaljudotstarbekaks lisadasinnasüsivesikuid.48 g süsivesikutelisamine100ml vedelikule ei osutanegatiivsetmõjuveejõudmiseprotsessileorganismikude - desse
Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C. Sademeid langeb keskmiselt 1000 mm/a. Lehtmetsavööndi taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talve tulekul langetavad puud maha oma lehed, kaitstes nii end lume ja külma eest. Talvel on puud puhkeseisundis. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad siin kiiresti mitmesugused õistaimed nagu sinilill ja võsaülane. Hiljem asendavad neid varjulembesed rohttaimed, näiteks kõrrelised ja sõnajalad. Lehtede aeglase kõdunemise tõttu maapinnal on sambla ja samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis on
muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb pingutuse ajal piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on
Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma. Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik
Arteriaalse vere hapnikusisaldus muutub väga vähe, seda isegi suurema pingutuse ajal, samas kui süsihappegaasisisaldus veres sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Mida raskem on pingutus, seda suurem on vere süsihappegaasisisaldus. Samuti suureneb pingutuse ajal piimhappe sisaldus veres. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb inimese süda u. 75 korda minutis. Suure füüsilise pingutuse ajal võib südame löögisagedus tõusta 200 korrani. Lisaks hingamisgaaside sisaldusele veres mõjutavad südame tööd veel järgmised tegurid: · adrenaliin, mis eritub verre vastuseks stressile, eritusele või teistele emotsioonidele. Adrenaliin on hormoon, mis valmistab
signaalidverekauduajju,signaalidnärvidekauduedasi)Positiivne- organismisvõimendtaksetekkinudkõrvalekalletregulatsioonimehhanismidepooltveelgi (verehüübimine, oksendamine, sünnitamine) 7. Energiabilanss-sisaldabkõikienergialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerub.Vajama nii palju toitu, et hoida tasakaalus oma energiabilanss. E(energia)=A(ainevahetus)+K(kasv)+M(metaboolne energiakadu)+V(väljaheited)+U(uriin) see valem kehtib puhkeseisundis, kui olmee aktiivsed lisandub T(töö). 8. Hingamis ja vereringeregulatsioon:Hingamist reguleerib hingamiskeskus,mis asub piklikajus. Sellest väljuvad regulaarselt närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Nende lihaste kokkutõmbel toimub sissehingamine, kui kopsud on õhku täis peatab hingamiskeskus signaalide saatmise hetkeks ning lihased lõdvestuvad ja toimuba väljahingamine.Hingamis regulatsioon toimub vere süsihappegaasi sisalduse alusel
või pappel. Pärn ja pappel sobivad pesaruumide valmistamiseks, kuid niiskuse mõjul lõmmeldub lehtpuude puit tugevasti ning seetõttu võib tekkida raskusi vahelaudade ja raamide nihutamisel. Lehtpuudest võib aga ehitada raamiliiste. Kuusepuitu võib kasutada nii taru pesaruumide kui ka välisvoodri valmistamiseks. Parimaks peetakse metsakuiva kuusepuitu. Puit tuleks metsast varuda detsembris või jaanuaris, mil puud on puhkeseisundis, sest muul ajal varutud puit allub rohkem niiskuse toimele. Värskelt saetud materjal tuleb virnastada õhurikkas ja päikese eest varjatud kohas (Arro 1997). 4 Taru ehitamiseks võetakse lauad, hõõveldatakse kahelt poolt 5 mm. Lauad peavad olema lõhedeta, suuremate oksteta ning mädanemise tunnusteta ja loomuliku värvusega. Oksa kohad tuleb välja puurida ja augud lüüakse puupunnidega kinni. Ehitusmaterjal peab olema õhukuiv
Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Ehitiste saneerimisel on kuumutamise meetod kulukas, kuid võimalik. Rootsis töödeldi Gävle ajaloolise vanglahoone konstruktsioone pärast seene nähtava kahjustuse saneerimist kuuma õhuga ja tulemus on positiivne. Ettevõtmine maksis palju, kuid tasuks saadi ka kemikaalidest mürgitamata hoone. Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma. Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on
2) RNA splaising: RNA'st intronid eemaldatakse ja eksonid ühendatakse. (vajalik õigete valkude tootmiseks) 3) Translatsioon: Ribosoom loeb mRNA'd ja toodab aminohappe(id) → aktiivne valk 4) Posttranslatsionaalne modifikatsioon: Valgu täiustamine/muutmine sellele funktsionaalsete rühmade lisamisega (fosfaadid, atsetaadid, lipiidid, süsivesikud) Ensüümid võivad ka valgult tükke ära lõigata. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. Puhkeseisundis on närvirakumembraanil (NRM) puhkepotentsiaal (PP). Sees negatiive, väljas positiivne laeng. Seda kontrollivad ioonkanalid, lastes läbi teatud ioone. Lisaks ioonide aktiivtransport (Na- K pump) Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (AP) info edastamiseks. AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb →
Hingamissüsteemi ja südame talitluse aktiveerimine – piklikaju (ühenduslüli peaaju kõrgemate osade ja seljaaju vahel) Soojuse teke ja termoregulatsioon – hüpotalamus Seedimissüsteemi talitluse pidurdus kehalisel tööl – autonoomne närvisüsteem Füüsiliste koormuste mõju närvisüsteemile: väsimus Väsimus – pidurdusseisundi tekkimine KNS-s Ületreening on seotud muutustega autonoomse närvisüsteemi talitluses Sümpaatiline ületreenitus – SLS suurenemine puhkeseisundis, kõrgenenud vererõhk, söögiisu langus, kehakaalu langus, unehäired, emotsionaalne tasakaalutus jne Parasümpaatiline ületreenitus – SLS ja vererõhu langus puhkeseisundis, väga kiire väsimuse teke kehalisel tööl
lihastoonuse regulatsioon. Sabatuum ja putaamen pärsivad ja aeglustavad liigutusi, pallidumi aktiivsuse suurenemine seevastu kiirendab liigutuste sooritamist. Juttkeha tervikuna on ekstrapüramidaalsüsteemi ürgne motoorne keskus, mis võtab närviimpulsse vastu peamiselt suuraju poolkeradest ja talamusest ning suunab neid eelkõige punatuuma ja silda. Basaaltuumade vigastuse korral ilmneb lihastoonuse suurenemine, samuti kontrollimate liigutuste (värinate) tekkimine puhkeseisundis. Tähekujulised rakud moodustavad üle 50% koore rakkude üldhulgast. Neid iseloomustavad lühikesed jätked (ka aksonid), mis ei ulatu hallaine piiridest väljapoole. Nende peamisteks funktsioonideks on aferentsete impulsside vastuvõtt, erutuse ülekanne naaberneuronitele ning püramiidrakkude talitluse integreerimine. Püramiidrakud on püramiidja, tipuga koore pinna poole pööratud rakukehaga. Neil on pikk akson, mis väljub koorest valgeainesse
Energiavajadus sõltub · Vanusest · Soost · Pärilikkusest · Kehamassist · Aktiivsusest Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Millisel juhul on energiabilanss positiivne ja mis siis juhtub? 2. Hingamise regulatsioon Rakuhingamine on orgaaniliste ainete oksüdatsioon rakkudes, mille tulemusel vabaneb energia. Selleks on vaja gaasivahetuse pidevat toimumist. · Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele
Positiivne tagasiside kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde suurendamiseks. nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitamine ENERGIABILANSS kõikide energialiikide summa, mida organism saab, kaotab v kogub. Energiat saab toidust ja joogist; energiakoguse vajadus sõltub vanusest, üldisest aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest, ainevahetusest. energia=ainevahetus+kasv+metaboolne energiakadu+väljaheited+uriin puhkeseisundis inimese kohta. kui oleme aktiivsed, liitub valemisse ka töö. Energiabilanss neg, kui inimene ei saa piisavalt energiat ning võtab seda organismi varuainetest. Veresuhkrusisalduse regulatsioon Veresuhkru hulga reguleerimine toimub negatiivse tagasiside meetodil. Kui vere glükoosisisaldus muutub liiga suureks, vabastavad kõhunäärme rakud insuliini; kui liiga väikseks, hakkab kõhunääre sünteesima glükagooni.
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6
3-4 kuud 29. Hematokrit näitab: kui suure osa moodustab erütrotsüütide maht vere üldmahust 30. Kui inimese erütrotsüütidel esinevad aglutinogeenid (antigeenid) B, siis selle inimese vereplasmas on aglutiinid (antikehad): anti A 31. Erütropoeesiks nimetatakse: erütrotsüütide loomet (teket) 32. Veri, mis suure (süsteemse) vereringe läbimise järel taas südamesse naaseb, siseneb kõigepealt: paremasse kotta 33. Arteriaalse süstoolse vererõhu normväärtused puhkeseisundis on: 100-140 mmHg 34. Südame löögimahu väärtuseks on treenimata inimestel puhkeolekus: 60-70 lööki minutis 35. Frank-Starlingi seadus südame kohta kõlab nii: mida suurem on venoosne juurdevool, seda tugevam on südamelihas 36. Arteriaalse baroretseptorite funktsiooniks on reageerida: rõhu muutustele veresoontes 37. Vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa mõjul toimub südametegevuse kiirenemine ja kokkutõmbejõu tugevnemine. Sarnast mõju avaldavad südamele ka:
VERERINGEELUNDKOND Koostas: Kristel Mäekask Vereringeelundkonna moodustavad: süda veri veresooned Südame ehitus: Südant ümbritseb südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Vastsündinu süda lööb 130 korda minutis, noorukil 70 korda ja treenitud sportlasel puhkeseisundis 60 korda. Süda paiskab iga kokkutõmbe järel välja kuni 140 ml verd. Minuti jooksul läheb kehasse ligikaudu neli liitrit verd. http://mudelid.5dvision.ee/syda/ 1. parem koda Inimese südames on neli kambrit - kaks koda ja kaks vatsakest. 2. vasak koda 3. ülemine õõnesveen 4. aort 5. kopsuarter 6
Ometi naised , keda korduvalt kodus vägistatakse , ei taha seda tunnistada avalikult . Kardedakse , mittemõistmist ja häbitunnet . Olen kohanud ühte naist , kes elas aastakümneid sellist elu . Murrangu tõi ta ellu mehe surm , isegi mitu aastat hiljem ei suutnud ta tulla välja sellest elurütmist . Meestega suheldes ei vaadanud ta kunagi silma . Pigem vältis meesterahvastega suhtlemist , televiisorist vaadates ehmus iga suurema krõpsu peale ja tundis ennast väga ebamugavalt puhkeseisundis . Ei kadunud tal komme iga asja peale vabandust paluda , isegi kui selleks põhjust polnud . Selle näitega võib öelda , et naise vaimne tasakaal oli eluks ajaks rikutud . On ka teatud sorti naisi kellele meeldib mehi sellesse seisu viia , et mees neile ,, laterna " silma alla virutab . Provokatiivne käitumine on neile naistele adrenaliin . Mehe naeruvääristamine , alandamine , tema mehelikkuse üle ilkumine , selle piirini kuni mehel kannatuste karikas täis saab .
Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on paljuski tinginud inimtegevus. Kliima Lehtmetsadeks kutsutakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Enamasti kasvavad okasmetsad lehtmetsadest aeglasemini. Lehtmetsades on suved päris soojad aga ka talved ei ole väga külmad. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 1000 mm. Taimed Lehtmetsa taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Talvel on puud puhkeseisundis. Nad langetavad maha oma lehed, et kaitsta end lume ja külma eest. Kevadel, enne kui puud kasvatavad uue lehestiku ja varjavad maapinda, arenevad metsa all paljud õistaimed nagu sinilill ja ülane. Hiljeb asendavad neid varjulembelisemad taimed nagu kõrrelised ja sõnajalad. Kuna lehed kõdunevad aeglaselt on samblike levik kesine. Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldadele on omapärane paks huumushorisont, mis on tingitud iga aastaste langetud lehtede tõttu
lihas Piirdenärvisüst jagunemine: SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM: Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne. Pinge erinevuse (puhkepotentsiaal -60 kuni -90 mV) põhjustab ioonilise koostise erinevus. Ioonid liiguvad läbi ioonkanalite (nt K+ ja Na+ ioon) Ioonkanalites on transportvalgud, mis vajavad ATP, et juhtida ioone ka kõrgema kontsentratsiooni poole. Raku ärritamisel muutub membraani ioonide läbilaskvus.
Paarikuise treeningu järel ei tohiks pausid olla pikemad kui 2 minutit. Kuigi jõuharjutused on valdavalt lihtsad, saab jõutreening olla edukas ja jätkuvalt harjutamist stimuleeriv ainult siis, kui see on õigete põhimõtete alusel organiseeritud ning kui rakendatakse õiget tehnikat. Jõuharjutusi tehes teeb keha tööd mõlematpidi nii raskust tõstes, kui ka langetades. Mõemad on võrdselt tähtsad. Lihased ei arene mitte ainult treeningu jooksul vaid ka puhkeseisundis. Seetõttu on oluline, et treening vahelduks optimaalse puhkusega. Pingutus peab kogu seeria jooksul püsima maksimaalne ning surnud punkti ületamine peab toimuma suure vaevaga. Iga harjutaja peab teadma missugust lihasgruppi üks või teine harjutus treenib. Teiste lihaste abi tuleb sealjuures viia miinimumini. Lihasevalu Treeninguga kaasneb tihti lihaste valulikkus. Trenni tagajärjel tekivad lihastes mikrorebendid. Sellest tulenevalt ehitabki organism lihased tugevamaks ja
Somaatiline - viib kesknärvisüsteemist motoorsete närvide kaudu skeletilihastele signaale Autonoomne - viib signaale näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse 5. Kuidas jaguneb autonoomne närvisüsteem talitluse alusel? Miks on see vajalik? Vastus: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem. Selle ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks "võitle või põgene"-olukorras. 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis. See reguleerib organismi talitlust ja taastumist puhkeperioodil. 6. Närviraku ehitus. Neurogliia ülesanded. Gliiarakud - tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes - juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut - osalevad neuronite uuenemisprotsessis - kõrvaldavad hukkunud neuronid 7. Mis on ja millest tuleneb puhkepotentsiaal? Vastus: See tuleneb sellest, et puhkeolekus on membraani sisepinnal negatiivne ja
Kolju vibreerib rääkimisel kaasa" 68. Autonoomse ehk vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine. Joonis 17. Autonoomne ehk vegetatiivne NS juhib inimese organismi mittetahtlikute siseelundite talitlust vastavalt keskkonna muutuvatele tingimustele. Juhib siseelundite talitlust, kohandades neid vastavalt keskkonnale, ei allu inimese tahtele. Üks pool on sümpaatiline ja teine pool on parasümpaatiline. Sümpaatiline - valdav organismi aktiivses seisundis Parasümpaatiline puhkeseisundis organism, energiavarude taastumine. Pingestuda on kergem kui sealt välja tulla. Automaatika kaks poolt, kas oleme pingeseisundis või rahulik. Kui seda siuhi! ei käi, siis ei ole ta õige inimene. Päikesepõimik. On seotud parasümpaatiline ja sümpaatiline. Sümpaatiline innervatsioon pingeseisundis ahendab aju veresooni. Kui pingeseisundis tunnete, et pea läheb uimaseks. Tugev närvipinge vähendab inimese ajutööd. Esinemisel olge selleks valmis
· Pre-mRNA molekul sisaldab nii kodeerivaid eksonjärjestusi kui mittekodeerivaid intronjärjestusi: · Intronid lõigatakse välja ja eksonite otsad ühendatakse splaisingu teel (splicing) Translatsiooni alustamise koodon on tavaliselt AUG: · Kodeerib metioniini · Translatsiooni lõpetamise koodoneid on kolm: UAA, UAG ja UGA Alguspunkti otsimist nimetatakse scanning. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse
Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on kaks närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Järgmiseks levib erutus lihastele või näärmetele ja need omakorda asuvad sooritama vastavaid tegevusi. Erutus on reaktsiooni vallandav närviprotsess. Vastupidine reaktsioon pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nii-öelda puhkeseisundis ning lihased või muu seesugune, mida nad juhivad, ei tööta. Pidurdusel on kaks varianti kas see on üldine või osaline. Üldine pidurdus on näiteks une puhul inimene ei reageeri tavaliselt ümbrusele. Osaline pidurdus on aga näiteks seljuhul, kui keegi on sügavalt mõttesse vajunud, kuid ta siiski märkab, mis ümberringi toimub. Erutus ja pidurdus on vastandlikud, kuid omavahel seotud: üks võib, aga ei pruugi, teiseks üle minna.
uuenemise, vigastuste paranemise, Liikumise *Energiavajadus sõltub: Vanusest, Soost, Pärilikkusest, Kehamassist, Aktiivsusest *Toidu ja joogiga saadav energiahulk E peab katma järgmised kulud A ainevahetuseks kuluv energia M - metaboolne e. soojusena eralduv energia K kasvuks (uuenemiseks) kuluv energia V väljaheidetega eralduv energia U - uriinis sisalduv energia T tööks kuluv energia Puhkeseisundis: E= A + K + M + V + U Tööseisundis: E = A + K + M + V + U + T *Kui toiduga ei saa piisavalt energiat, siis kasutatakse varuaineid (energiabilanss negatiivne) Negatiivne energiabilanss on siis kui inimene tarbib rohkem energiat kui ta saab. Selle tagajärjel toimub kõhnumine. Positiivne energiabilanss on siis kui inimene saab energiat rohkem kui kulub. Sellise pikaajalise energiabilansi hoidmine põhjustab rasvumist. 2. Hingamise regulatsioon
Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel. Eri tüüpi kiudude vôrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel. 13. ATP kui universaalne energiakandja. ATP kontsentratsioon lihasrakus puhkeseisundis ja aktiivse talitluse tingimustes. ATP resünteesi olemus ja regulatsiooni pôhiprintsiip. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine. Kreatiini kinaasi funktsioon, tema aktiivsust môjutavad tegurid: pH, Ca2+ kontsentratsioon, kreatiini ja
Hingamist reguleeriv hingamiskeskus asub piklikajus, millest väljuvad närviimpulsid rindmiku ja diafragma lihastesse. Kui kokku tõmbuvad, algab sissehingamine. Kui kopsud täituvad õhuga, saadavad retseptorid omakorda signaali piklikajusse. Mida rohkem õhku täis, seda enam närviimpulsse saadetakse. Kui piisavalt täis, peatub signaalide saatmine hingamislihastesse ja need lõtvuvad-välja hingamine *Süsihappegaasi ja piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Puhkeseisundis lööb süda 75 korda minutis. Vere süsihappegaasi sisaldus langenud, saadetakse südamesse signaalid, mis vähendavad löögisagedust. Südametööd mõjutavad: *adrenaliin-hormoon, mis valmistab organismi ette tegevusteks ja toimeks südame löögisageduse tõstmine. *jäsemete liigunamine-arvatakse, et lihastes ja kõõlustes signaalid annavad teada, et varsti hakkab vere hapnikusisaldus langema ja süsihappegaasisisaldus tõusma. Need signaalid suurendavad südame löögisagedust,
organismis toimuvast, eferentne) PNS jaguneb: 1) Somaatiline NS: viib signaale KNSist skeletilihastele. (eferentne). Allub tahtele, kasutab motoorseid närve. 2) Autonoomne NS (juhib hüpotalamus): Ei allu tahtele. Näärmetesse, elunditesse ja siselihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne NS JAGUNEB: a) Sümpaatiline - aktiivses seisundis (jookse); b) Parasümpaatiline - puhkeseisundis (seedi). Signaalide liikumine närvirakkudes Närviimpulsi (elektrilise signaali) liikumine neuronis põhineb elektrilaengu muutumisel neuronit katva membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on neuroni sisepinnal negatiivne laeng (nt palju Cl- ioone) ja välispinnal positiivne laeng (nt palju Na+ ioone). See on tavaolek (mõlemal pool on erinev laeng) ehk membraanipotentsiaal. Närviraku membraan laseb ioone läbi valikuliselt - läbi ioonkanalite ja ioonpumpade
paiskub jugadena välja galaktika tsentrist. Gaasimass on tohutu ja lähivaatel nähtavad neli juga on igaüks umbes 75 valgusaasta jämedused. Joad hajuvad galaktika tasapinnast umbes 2000 valgusaasta kaugusel ja pritsmed langevad tagasi galaktika südamiku suunas. Teadlaste hinnangul on pursked perioodilised ning toimuvad iga 10 miljoni aasta järel. Arvatakse, et ka meie enda Linnutee galaktikas esinevad sellelaadsed pursked. Hetkel oleme küll puhkeseisundis, kuid kui mõne miljoni aasta eest oleks Maal elanud infrapuna- või röntgenikiirguse suhtes tundliku nägemisega olevusi, oleksid nad näinud Kaljukitse tähtkuju kohal kõrguvat hiigelkuplit, mille diameeter oli võrreldav 15 Kuu omaga. David Block Lõuna-Aafrika teadlane David Block on üks kuulsamaid tähetolmu uurijaid. "Meie ülesanne oli raske. See seisnes -253=C6C temperatuuril oleva miljoneid valgusaastaid meist eemal
Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Saneerimine Majavammist vabanemiseks tuleb kõigepealt likvideerida liigniiskuse põhjus. Selleks võib olla katkine vihmaveetoru, mis suunab katuselt tuleva vee seina sisse, vale maapinna kalle ja vesi jookseb keldrisse, vahelaes olevate veetorude leke või neile tekkiv kondensvesi. Konstruktsioonid tuleb avada ja lasta tuulduda ning kuivada.
peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 - 25°C, kuid soodsaim temperatuur on 21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma. Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik
erutus ja pidurdus. Need protsessid võivad üksteiseks üle minna. 1. Väliskeskkonnast ja organismi sisekeskkonnast saabuvad ärritused kutsuvad neuronites esile erutuse. Sealt levib erutus lihastele, näärmetele ning need asuvad sooritama vastavaid tegevusi (nt liigutusi). Niisiis on erutus reaktsiooni vallandav närviprotsess. 2. Vastupidine protsess - pidurdus peatab reaktsiooni. Pidurduse ajal on neuronid nn puhkeseisundis, nende juhitud lihased ei tööta. Pidurdus võib olla: · üldine - une puhul unesolija ei reageeri ümbrusele; · osaline - sügavasse mõttesse vajunud inimene ei märka enda ümber toimuvat. Korrastades ja täiustades reaktsioone, jätab pidurdus vähem tähtsa kõrvale ning võimaldab keskenduda antud hetkel olulisimale. Ajupoolkerade asümmeetria
olid. Pearl Harbour Jaapan oli muutunud vahepeal järjest tugevamaks, kavandades Aasias ja Vaiksel ookeanil Jaapani impeeriumi loomist. Jätkus agressioon Hiinas ja Jap. Valdustesse langesid ka Prn. kolooniad. 1941. keelas USA välja vedada ja müüa naftat Jaapanile. 11eskaadrimiinilaeva. 7. dets pikeeris esimene Jp pommitaja Pearl Harbouri, Havai saarestikus paikneva USA sõjaväebaasi kohal. Algas I rünnakulaine puhkeseisundis USA lennukite ja laevade pihta. Uputati 3 laeva, 1 läks kummuli, teine rünnak algas hiljem, purustades veel 4 lahingulaeva, kümmekond muud alust ja 140 lennukit. Hukkunuid oli üle 2300. Üllatusefekt tagas Jaapanile edu, ise kaotasid nad 29 lennukit ja 5 väikest laeva. Roosevelt nimetas 7. dets häbipäevaks ja 8. dets kuulutas ta koos Srb välja sõja. 11. dets kuulutasid USA-le sõja Hitler ja Mussolini. Teisest maailmasõjast oli tõesti saanud sõda
siseneb 2 mooli atsetüülkoensüüm A-d? 0 33. Taimerakus on toimunud mutatsioon mis takistab Golgi kompleksi funktsioneerimist. Milline nimetatud protsessidest sellistes rakkudes ei toimu? Rakuseina teke 34. Tuumakese funktsiooniks rakus on ribosoomide subühikute süntees 35. Mikrotorukesi depolümeriseerivad ained (näit. kolhitsiin) inhibeerivad mitoosi aga võimaldavad tsütokineesi 36. Neuroni puhkeseisundis kõik järgnevalt mainitud kanalid on suletud välja arvatud membraanipotentsiaalist sõltumatud K+ kanalid 37. Pärast aktsioonipotentsiaali tekkimist taastub neuroni puhkeseisundile omane membraanipotentsiaal K+ ioonide väljumise arvel 38. Membraanipotentsiaalist sõltuvate Na+ kanalite puhke- (refraktsiooni) periood on oluline Aktsiooni potentsiaali ühesuunaliseks liikumiseks 39. Na+ liikumine läbi membraanipotentsiaalist sõltuvate kanalite on põhjustatud 40
1) 1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal 2) 1 g lipiide = 9 kcal Ööpäevane toitainete vajadus: 1) Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13% 2) Ülejäänud 55-60% süsivesikutega Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris- Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500 Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast. Valkude lõhustamine ja ainevahetus (AV) Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos peptiidide ja HCl koosmõjul. HCl muudab mitteaktiivsed pepsinogeenid aktiivseteks pepsiinideks, seejärel hakkavad lõhustuma valude
o pseudo-unipolaarsed neuronid üks akson ja üks dentriit (osad spinaalganglionide neuronid) o unipolaarsed neuronid üks akson (meeleelundites sensoorsed neuronid, nt silma võrkkest) 25. Erutuse tekkimine ja levimine, aktsioonipotentsiaal Selleks, et edastada informatsiooni ja käsklusi kasutavad rakud elektrilisi signaale e närviimpulsse, mida nimetatakse aktsioonispiraalideks Puhkeseisundis on neuroni rakumembraan polariseeritud Rakumembraanis on kanalid, mis avanevad või sulguvad vastavalt signaalideel, mis nad saavad Aksoni sees on rohkem negatiivse laenguga ioone ja rakust väljas rohkem positiivse laenguga ioone -> tekib gradient (potentsiaal) Kui positiivselt laetud ioonid liiguvad läbi rakumembraanis olevate kanalite aksoni sisse, siis toimub
Kui nad ei saa pikka aega REM-und näha, hakkavad nad lõpuks ärkvel olles und nägema, see tähendab, et neil tekivad hallutsinatsioonid. (Guiley 2009: 9-10) 1.3. Unenägude nägemise teised võimalikud bioloogilised funktsioonid Uuendamine ja korrastamine. REM-une ajal on kehas hormoonide tase kõrgem kui mõnel muul ajal. Osad teadlased usuvad, et REM-uni aitab säilitada õiget hormonaalset tasakaalu. Kuna mõned neuronid on REM-une ajal puhkeseisundis, siis on ka väidetud, et see periood võib olla selleks, et neuroneid taastada ja täita. Diagnostiline. Võimalikuks peetakse, et traumeerivad unenäod toimivad mõne tõsise füüsilise haiguse hoiatussignaalidena. Robert C. Smith selgitas välja, et unenäod võivad haiguse saabumisest varases staadiumis teada anda. Nimelt leidis ta, et paljud patsiendid, kel oli südamehaigus, olid unes näinud
näiteks Suurbritannias on keelatud kiirtoidureklaamide näitamine saadete ajal, mis on mõeldud alla 18-aastastele ning Rootsis on keelatud reklaamide näitamine lastesaadete vahele (Andersalu-Targo 2011) Televiisori vaatamine on lapsele väga kahjulik ka füüsilise poole pealt. Näiteks USA's jõuti äratundmisele, et epideemiana kasvav laste ja noorte rasvumine on põhjuslikus seoses teleritarbimise hulgaga. Avastati, et televiisori vaatamisega kaasneb väiksem kalorikulu kui puhkeseisundis (ehk mitte midagi tehes). Samuti sirutub käsi telekat vaadates pahatihti maiustuste ja snäkkide järele. Teleri ees väheneb südamelöökide arv 10 protsenti, niisiis tunnis umbes 420 lööki (Patzlaff 2003). Telerivaatamine on kohutavalt kahjulik ka meie silmanägemisele. Kui inimene vaatab maali seinal või mõnda fotot, tunneb ta end täiesti vabana, et seda silmitseda oma äranägemise järgi ning pildist ei tulene mingit sundlust. Telepilt avaldab ka väga
muutustest. (sisetemperatuur, varustamine vajaliku hulga energiaga, vere PH tase jne) 15. Millised on inimese 16. ,bilansi komponendid? Millest sõltub inimese päevane energiavajadus? Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib(säilitab,salvestab). Komponendid: ainevahetus, kasv, tavaline energiakadu, väljaheited, uriin(kehtib puhkeseisundis). Inimese päevane energiavajadus sõltub: vanusest, aktiivsusest, kaalust, pikkusest, soost. 17. Millised on peamised toitained ja miks meil neid vaja on? Valgud, rasvad, süsivesikud. Meil on neid vaja, et energiabilanss oleks tasakaalus. 18. Millised on igapäevase toitumise rusikareeglid? Söö vastavalt vajadusele, tarbi organismile vajalikke toitained õiges vahekorras, söö mitmekesiselt, mõõdukalt võib kõike süüa. 19
Energiat vajame paljunemiseks, arenemiseks, kasvamiseks. Taimed on autotroofid, nad toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi protsessis. Selleks on vaja 1. Valgus eneriat, 2. Süsihappegaasi ja vett. Fotosünteesi tulemusena tekib glükoos ja kõrval produktina eraldub hapnik. Mis tähtsus on fotosünteesil? Kuna taim valmistab glükoosi, siis on see energia allikaks rakkudel. Mugulates, sibulates jne. Salvestub glükoos varuaine tärklisena. Taimevartes ka tselluloosina. Puhkeseisundis kasutavad taimed tärklist, lagundades seda uuesti glükoosiks. Loomadel on selleks varuaineks energia saamisel glükogeen e loomne tärklis. Alkohol lagundab selle varuaine(glükogeeni). Fotosünteesi üldvalem CO2 + H2O = C6 H12 O6 + O2 + H20 Fotosüntees jaotatakse: valgus ja pimedus staadiumiks. Valgus energia muundamiseks moodustuvad fotosüsteemid. Valgusenergia toimel ergastunud elektronid vesinikukandja
portsjonite abil kiiremini edasi. 20. AINEVAHETUSE OLEMUS: Faioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oksdatsiooni teel elutegevuseks sobivateks enregialiikideks. Biol. oksdatsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia jrk- jrgult, mitte plahvatuslikult. 21. AINEVAHETUSE PHIKIVE: Energiahulk, mida meie organism vajab eluliselt thtsate fsioloogiliste funktsioonide toimimiseks tielikus puhkeseisundis, lamadesasendis, thja khuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning mbritseva ruumi temperatuuril 18-20C. Phikibe suurus sltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete nrmete talitlusest. 22. AINEVAHETUSE LISAKIVE: Energiahulk, mis sltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast(10%) 23. VALKUDE LESANDED ORGANISMIS: 1. On kudede philiseks ehitusmaterjaliks. 2. On ainevahetuse philiseks kandjaks. 3
peatub. Majavamm võib üle elada mitmeaastased kuivad perioodid ja soodsate tingimuste tekkides jätkab hävitustööd täie hooga. Heade tingimuste juures võib kasvada 5 6 mm päevas. Arenguks sobilik temperatuur on +3 kuni +25°C, kuid soodsaim temperatuur on +21°C. Seen talub isegi miinuskraade. Kasv peatub +28°C juures ja seen sureb, kui teda on vähemalt 15 minuti jooksul hoitud +35°C temperatuuril eeldusel, et seen on aktiivne ja mitte külmast või kuivusest tingitud puhkeseisundis. Majavamm on võimeline ise oma arenguks vajalikke tingimusi looma. Seene jaoks liialt märja puidu lagunedes eraldub vesi ja niimoodi hangib seen niiskust. Niidistik on võimeline transportima vett ka kuivadesse konstruktsioonidesse. Vesi tekib tilkadena puidu pinnale ja seepärast on seen saanud ka nimetuse "nuttev seen". Pideva niiskusallika kaugus niidistiku otstest võib olla 2 - 6 meetrit. Heade kasvutingimuste korral võib seen vallutada hoone kõik
annaabi.ee 
