suureneb võrreldes puhkeseisundiga ka lihastesse suunatava vere hulk. 14. Miks selline muutus füüsilise töö ajal on vajalik? Et süda kiiremini lööks ja pulss tõuseb. 15. Milline on naha verevarustus füüsilise töö ajal võrreldes puhkeseisundiga? Miks see nii on? Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. 16. Milline elund on organismi füüsilise töö ajal kõige rohkem varustatud verega? Lihased 17. Milline elund on organismi puhkeseisundi ajal kõige rohkem varustatud verega? Maks 18. Miks suureneb skeletilihaste verega varustatus füüsilise töö ajal? 19. Miks ei ole füüsilise töö ajal kasulik süüa? 20. Miks põhjustab madal hemoglobiinisisaldus väsimust? Raua vaegus on neil, kes söövad vähe lihatooteid. Ateroskleroos – veresoonte lubjastumine. Hüpertoonia - Kõrge vererõhk Isheemiatõbi - südamelihase verevarustuse vähenemine
olla kaltsineuriin, kaltsium/kalmoduliin sõltuvad kinaasist jt. Need võivad lihaskius toimida kaltsiumi sensoritena ja muuta kaltsiumi signaali transkriptsiooni faktoreid aktiveerivaks. Aeglases lihases on puhkeolukorras tsütosooli kaltsiumi kontsentratsioon kõrgem moduleeritud mitmete signaalmolekulide poolt, nagu kaltsium/kalmoduliin sõltuvad seriinitreoniini fosfataasist, kui kiires. Liikumisvaegus põhjustab aeglases lihases kaltsiumi taseme languse. On alust arvata, et just puhkeseisundi kaltsiumi taseme langus aeglases lihases indutseerib kiirete müosiini raskete ahelate isovormide sünteesi. Kolm nädalat aktiivset eluviisi taastab uuesti kaltsiumi taseme aeglastes lihaskiududes ja aeglaste müosiini raskete ahelate süntees intensiivistub. See tähendab, et aeglase lihase kontraktsiooniomadused taastuvad endisele tasemele. Põhjusteks, miks aeglase lihase mass ja kiudude läbimõõt liikumisvaeguse puhul vähenevad (joonis 1), on intensiivistunud
raskustest tekkivaid sekundaarseid probleeme. Ravivõimlemine. Korrapärane liikumine aitab säilitada füüsilist vormi ja liigeste liikumisulatust. Medikamentravi. Nt. Levodopa nim. ravim muutub ajus dopamiiniks, mis on vahendaja närviimpulsside liikumisel ühest rakust teise ja mille puudust peetakse pt. liikumishäirete peamiseks põhjuseks (Erkinjuntti, Alhainen, Rinne. 2005). 5 NÕUSTAMINE Puhkeseisundi värina leevendamine õpetamine kuidas vähendada värinaid, kasutades teist kätt (söömine, poes käik) Aeglustunud liigutuste toetamine eemaldada kodus kõik takistavad esemed põrandatel, laudadel ja kappidel. Õigete jalanõude valik, lukuga riideesemed. Lihaskonna jäikuse vähendamine füsioteraapia, massaaž. Vaimse reipuse ja tasakaaluka meeleolu säilitamine. Teadmine haigusest, lühikesed päeva uinakud, jätkata tööd ja vaba aja harrastusi. Parkinsoni Liidu
üksteise kõrval. Lehtede vananedes kui IAA süntees väheneb, suureneb etüleeni süntees abstsissioonitsoonis, pektiinid lagunevad, rakud eemalduvad üksteisest ja leht/vili langeb oma raskuse mõjul alla. Varte pikkuskasvu vähenemine ja lateraalse kasvu suurenemine (rakkude ruumala oluliselt ei muutu). Muutub etüleeni toimel tselluloosi fibrillide asetus rakuseinas. Katkestab teatud taimede seemnete (kõrrelised, maapähkel) ja pungade (kartul) puhkeseisundi ja soodustab idanemist Soodustab juurekarvade teket Pärsib õite teket enamikus taimedes, kuid soodustab ananasside ja mango õitsemist, kurkidel soodustab emasõite teket. Soodustab lehtede vananemist (ACC süntaasi inhibiitorid vähendavad vananemist) Taimede etüleeniga mõjutamiseks kasutatakse etefooni, mis vee toimel vabastab etüleeni. Soodustab viljade valmimist, sünkroniseerib ananassi õite ja viljade teket, soodustab viljade langemist (puuvill).
Mullasisene vars. Kui stoolon on saavutanud sordile omase pikkuse, hakkab tema tippu moodustuma mugul. Kartulipesa- nim ühe taime mugulaid. *hajus pesa *keskmiselt hajus pesa *kompaktne pesa Mugulate iseloomustus Silmade sügavus: madalate, keskmiste ja sügavate silmadega. Mugula värvus: sõltub korkkihi paksusest ja autotsüaani erinemisest. Mugula sisu värvus: põhivärvusteks on valge, kollane, punane ja sinine. Iderd- füsioloogilise puhkeseisundi läbinud mugulad hakkavad soodsates tingimustes idanema. Tärklise sisalduse määramine Sort: Piret Kaaluga saadakse tärklise sisalduse protsent 12,7 %, mis võib muutuda temperatuuri järgi kas suuremaks või väiksemaks(soojema vee puhul kuni 17,5 kraadi)(suuremaks külmema vee puhul). Söödajuurviljad Kuuluvad järgmistesse sugukondadesse: *suhkrupeet 20% *poolsuhkrupeet 10% Maltsaliste sugukond
Pärssivaks kohaks võib olla ACC süntaasi geeniperekondade mitte ekspresseerumine. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti Milliste geenide ekspresseerumine etüleeni toimel aktiveerub ACC süntaasi, ACC oksüdaasi Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid Etüleen kiirendab viljade valmimist ja lehtede vananemist ning nende maha langemist. Taime apikaalne kasv on pärsitud, lateraalne kasv soodustatud. Idandite tipud kõverdunud. Peatab osadel taimedel puhkeseisundi ja soodustab seemnete, mugulate idanemist. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust Otsene biosüntees – üle mevalonaadi tsütoplasmas. Sünteesi vaheproduktile isopenetenüülpürofosfaadile (IPP) lisatakse täienadavalt 2 isopreeni jääki prenüültransferaasi vahendusel. Kaudne biosüntees – ABA tekib terpenoidide lagundamisel kloroplastides ja kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes. Vaheproduktiks on kasvu pärssiva toimega ühend ksantoksiin.
endine läbivool. KOOROTUSJÄRGNE AEG Marjast koorunud vastsed jäävad sõltuvalt temperatuurist 2–7 päevaks puhke seisundisse, kleepudes mingile alusele. (Parimaks kinnitumise aluseks on paljude peente okastega kadakaoksad). Koorunud vastseid hoitakse madalates rennides või sumpades. 100 000 vastse kohta peab vee läbivool olema 25–40 liitrit tunnis, et rahuldada nende hapnikutarve (83 mg tunnis 100 000 vastse kohta). Ujuma hakkavad vastsed 2–3 päeva jooksul pärast puhkeseisundi lõppu. Siis tuleb nad viia tiikidesse või järelkasvatusrajatistesse, sest nad vajavad toitu. Karpkalavastsed on tõusnud ujuma 67 PALJUNDAMINE (ekstensiivmeetod) Karpkala saab paljundada ka sel viisil, et lastakse suurtel kaladel tiigis kudeda 69 KARPKALA VARASES ARENGUS ERISTATAKSE KUUT ERINEVA TUNDLIKKUSEGA PERIOODI. 1. Embrüonaalne periood. Temperatuuri alampiiriks, mis tagab normaalse arengu, on 10–12 °C
Metioniin aktiveeritakse ATP-ga ja tekib adenosüülmetioniin. ACC tekib ACC süntaasi vahendusel. Limiteeriv reaktsioon on ACC süntees 49. Nimetage etüleeni biosünteesi raja kaks peamist regulatsioonipunkti ACC süntees ja viimane reaktsioon etüleeni süntees 50. Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid kiirendab viljade valmimist; lehtede/viljade langemine (abtsissioon); varte pikkuskasv väheneb ja lateraalne kasv suureneb; katkestab teatud taimede seemnete ja pungade puhkeseisundi ja soodustab idanemist; soodustab lehtede vananemist; pärsib õite teket enamikes taimedes. 51. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust 1) otsene, tsütoplasmas üle mevalonaadi (IPP-le lisatakse 2 isopreeni jääki) 2) kaudne terpenoidide lagunemine kloro/kromoplastides. Aktiveerub veestressi tingimustes 52. Loetlege ABA füsioloogilisi toimeid Õhulõhede sulgumine, pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladustamist endospermi
kolm paari. Pahklestadel on kaks paari jalgu 3. Lestad on lahksugulised. Sigivad nad enamasti sugulisel teel, vaid osadel neist on viljastamata munadega paljunemine. Suurem osa neist muneb. Arengu jooksul läbivad nad muna-, vastse-, neidise- ehk nümfi- ja valmikujärgu. Vastne erineb valmikust suuruse poolest. Toitumise lõpetanud vastne kestub ja muutub neidiseks, mis väliskujult meenutab valmikut. Nümfijärke on 1...3. Üleminek ühest nümfijärgust teise on seotud puhkeseisundi ja kestumisega. Enamikul põllumajanduskultuure kahjustavatel lestadel on aastas mitu põlvkonda. Neid esineb nii avamaal, katmikalal kui ka hoidlates ja ladudes 4. Teod kahjustavad peaaegu kõiki põllu- ja aiakultuure, kuid võivad olla kahjuriteks ka kasvuhoonetes. Neil on lülistumata keha, mis on kaetud limanäärmetega nahaga. Keha kõhtmine külg on moodustunud lihaselisest jalast, millest erituval limal loom ennast edasi liigutab. Mõnedel
Etüleen saab avaldada mõju ainult etüleeni retseptoreid omavatele rakkudele. Etüleeni retseptorvalgu geen ETR1. Retseptori valgu ekspresseerumine kiireneb viljade valmimisel. 72. Loetlege etüleeni füsioloogilisi toimeid Viljade valmimise kiirendamine. Lehtede/viljade langemine. Varte pikkuskasvu vähenemine ja lateraalse kasvu suurenemine (rakkude ruumala oluliselt ei muutu). Katkestab teatud taimede seemnete (kõrrelised, maapähkel) ja pungade (kartul) puhkeseisundi ja soodustab idanemist. Soodustab juurekarvade teket. Pärsib õite teket enamus taimedes, kuid soodustab ananasside ja mango õitsemist, kurkidel soodustab emasõite teket. Soodustab lehtede vananemist. 75. Nimetage ABA sünteesi kaks võimalust 1) Otsene biosünteesi rada toimub üle mevalonaadi tsütoplasmas. Sünteesi vaheproduktile isopenetenüülpürofosfaadile (IPP) lisatakse täienadavalt 2 isopreeni jääki prenüültransferaasi vahendusel.
signaale neuronist välja. Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Neuroneid on kolme liiki: 1. sisendneuronid, mille kaudu närvivõrk saab informatsiooni välismaalimast; 2. väljundneuronid, mille kaudu väljastatakse tulemus; 3. peidetud neuronid, mis ei ole ei sisend- ega väljundneuronid. 3. Membraani puhkepotentsiaal Puhkeseisundi on rakumembraan polariseeritud olekus, mis avaldub selles, et rakumembraani välispinnal on positiivne ja sisepinnal negatiivne elektrilaeng. Negatiivse laenguga osakesed on koondunud vahetult rakumembraani sisepinna lähedusse, neid tasakaalustavad välispinnal olevad positiivsed laengud. Ülejäänud raku sisemuses on negatiivseid ja positiivseid laengukandjaid võrdselt s.t seal valitseb elektroneutraalsus!
· Toitainete lõhustamise alustamine Sülje amülaasi toimel algab suus süsivesikute lõhustamine · Kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje koostis: Anorgaanilised ained: · 99% vesi · Elektrolüütide (Na+, K+, Cl-, Mg2+ ja HCO3-) sisaldus vereplasmaga sarnane. Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 4,4-6, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7,8-ni. Orgaanilised ained: · Antibakteriaalse toimega valgud ja immunoglobuliinid. · Seedeensüümidest -amülaas Süljenäärmed on paarilised organid. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbib diafragma ja suubub makku
· Toitainete lõhustamise alustamine Sülje amülaasi toimel algab suus süsivesikute lõhustamine · Kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile. Sülje koostis: Anorgaanilised ained: · 99% vesi · Elektrolüütide (Na+, K+, Cl-, Mg2+ ja HCO3-) sisaldus vereplasmaga sarnane. Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 4,4-6, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7,8-ni. Orgaanilised ained: · Antibakteriaalse toimega valgud ja immunoglobuliinid. · Seedeensüümidest -amülaas Süljenäärmed on paarilised organid. Söögitoru on lihaseline, umbes 25 cm pikkune torujas seedekanali osa, mille kaudu liigub toit neelust makku. Ta on lülisambast eespool, ülalpool hingetoru ja allpool südame taga. Läbib diafragma ja suubub makku
neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule Närviimpulsi teke ja liikumine Stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad jörgneva neuroni pinnaga Lokaalne neuroni membraani depolarisatsioon Membraanipot sõltuvate Na kanalite avanemine, Na+ sisenemine, aktsioonipotensiaali teke, Na kanalite sulgumine Avanevad membraanipot sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub puhkeseisundi membraanipotensiaal, K kanalid sulguvad Membraanipotensiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel, seega impulss liigub ainult ühes suuas. +40mV juures avanevad pingesõltuvad K+ kanalid ja K liigub välja, tekitades kiirelt negatiivse membraanipotentsiaali (repolarisatsioon). Membraani depolariseerumine aktsioonipotensiaali toimel on tingitud ioonkanalite positiivse tagasiside süsteemist
·Toitainete lõhustamise alustamine Sülje amülaasitoimel algab suus süsivesikute lõhustamine ·Kaitsemikroobide eest hammastele, suulimaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile Sülge eritub 1-1.5 l ööpäevas. Sülje koostis: I Anorgaanilised ained: ·99 % vesi ·Elektrolüütidest sisaldab vereplasmaga sarnaseid (Na+, K+, Cl-,Mg2+ ja HCO3-). Näärmete puhkeseisundiga võrreldes suureneb sekretsiooni stimulatsioonil Na+ ja HCO3- kontsentratsioon kuni 20x. pH on näärmete puhkeseisundi korral 5.4-6.0, sekretsiooni intensiivistumisel muutub aluselisemaks, ulatudes 7.8-ni. II Orgaanilisedained: ·Antibakteriaalse toimega valgud (sialoperoksüdaas, laktoferriin ja lüsosüüm) ja immunoglobuliinid (IgA, IgG, IgM). ·Seedeensüümidest--amülaasi. Hambad: ·2 lõikehammast (üks juur) ·1 silmahammas (üks juur) ·2 eespurihammast (kaks juurt) ·2 purihammast (ülemistel kolm juurt, alumistel kaks juurt) ·1 tarkusehammas (kui arenevad välja, siis sama eelmisega)
siseneb ja tagajärjeks on membraanipotentsiaali tugev depolariseerumine st aktsioonipotentsiaali teke. stiimuli toimel vabanevad neurotransmitterid ja seostuvad järgneva neuroni pinnaga. lokaalne sünapsijärgse neuroni membraani depolarisatsioon membraanipotentsiaalist sõltuvate Na kanalite avanemine, Na+ sisenemine, membraani tugev depolariseerumine = aktsioonipotentsiaali teke, Na kanalite sulgumine avanevad membraanipotentsiaalist sõltuvad K+ kanalid, K+ väljub, taastub esialgne puhkeseisundi membraanipotentsiaal, pingetundlikud K kanalid sulguvad membraanipotentsiaalist sõltuvatel Na kanalitel esineb refraktsiooniperiood, mille jooksul sulgunud Na kanalid ei avane ka stiimuli toimel. See põhjustab närviimpulsi liikumist ühes suunas piki neuronit edasi. (loe üle!) neurotransmitterit sisaldavad vesiikulid sulavad eksotsütoosi protsessis kokku rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva
Näiteks vedelikukaotusega ca 5% ulatuses kaasneb ligikaudu 30% vastupidavusliku võimekuse langus, selgelt negatiivse toimega töövõime suhtes on ka juba märksa tagasihoidlikuma ulatusega (ca 1,5%) vedelikukaotus. Kehalisel tööl Vaatamata termoregulatsiooni süsteemi aktiveerumisele ei stabiliseeru kehatem- kehatemperatuur peratuur töö ajal siiski mitte päris puhkeseisundi tasemel. Üldine seaduspärasus tõuseb ja on, et kehalisel tööl temperatuur tõuseb ning koormuse ühtlase intensiivsuse stabiliseerub puh- korral saavutab see kõrgema võrdlemisi püsiva taseme. Välistemperatuuril üle keseisundiga võr- reldes mõnevõrra 16 ° C ja konstantse õhuniiskuse korral on püsiv tööaegne kehatemperatuur seda kõrgemal tasemel. kõrgem, mida kõrgem on sooritatava töö suhteline intensiivsus
annaabi.ee 
