Intensiivse ja ekstensiivse metsade majandamise tingimustes monokultuursetes ning üheealistes puistutes tehtud ulatuslike lageraiete käigus hääbuvad kuklaseasurkonnad ei suuda taastuda ühe metsapõlve jooksul endisel kujul. Metsamajandamiskavade koostamine, eriti lageraielankide planeerimisel kaitsealuste metsakuklaste asurkondade territooriumidel, rekreatsiooni- sealhulgas loodusturismi koormuse tõus metsakooslustes, elamuehituse ja puhkerajatiste laienemine Eesti silmapaistvamatesse loodusmaastikesse, uute oluliste häirefaktoritena vajavad tähelepanu ka metsakuklastele kui ohustatud liikide seisukohalt. Inimkoormust on vaja arvestada metsakuklaste asurkondade kaitsekorralduse organiseerimisel olemasolevate rahvusparkide loodus- ja maastikukaitsealadel elavate sipelgate elukeskkonna kaitsel ning soodustamisel. Äärmiselt oluline on hinnata Eestis säilinud metsakuklaste asurkondade seisundit ja inimmõjust tingitud muutuseid
intervjuud. RMK külastusmahu seiret (loendusandmed sagedusega külastajate arv ühes kuus) ning külastajauuringuid viiakse läbi loodushoiuobjektidel, mis on maastiku rekreatiivset kasutust hõlbustav, maastikku kaitsev ja kasutust suunav puhkemajanduslike ehitiste ja metsamööbli kogum, mis on dokumenteeritud ning vastab kehtestatud nõuetele (komplektsuse ja korrasoleku korrale). Nii Keskkonnaametis kui ka RMK-s peetakse arvet puhkerajatiste ja nende kasutamise kohta, kuigi üle-Eestilise koondinfo leidmine on raskendatud või ei ole andmed enam ajakohased. Seetõttu on esmalt vajalik Eesti looduse infosüsteemi (EELIS)2 2 EELIS ehk Eesti Looduse Infosüsteem on eraldiseisev infosüsteem, mida haldab Keskkonnateabe Keskus (vana nimega KKmin ITK). Keskkonnateabe Keskus väljastab ka vastava lepingu alusel asutustele EELIS nimega arvutisse installeeritavat arvutiprogrammi.
annaabi.ee 
