Aktsioonipotentsiaal lävi või üleläviärrituse korral membraanipotentsiaali kiire muutus, mille ajal toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon: sisepind (+) ja välis (-). 1. Tipp-potentsiaal: Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa - Kiire repolarisarsioon nullist allapoole langev osa 2. Järelpotentsiaal: - negatiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist väiksem - positiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist suurem Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: 1)lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi.
Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide erinev jaotus rakusiseses ja -välises vedelikus ning rakumembraani valikuline läbilaskvus Na + ja K+ ioonide suhtes. Puhkepotentsiaal on ca 70 mV (millivolti). Membraani puhkepotentsiaalist oleneb membraani läbilaskvus ainete suhtes, seal esinevate ensüümide aktiivsus, võime erutust vastu võtta jne. Orgaanilisi anioone (A-), mida rakus on tunduvalt rohkem, kui väljaspool, membraan läbi ei lase. Need pôhjustavadki negatiivse laengu püsimise rakus. Lisaks sellele on raku sees 30 - 50 korda rohkem K+ ioone kui rakust väljas. Rakuvälises vedelikus on ca 10 korda rohkem Na + ioone ja ca 50 korda enam Cl- ioone kui raku sees
Aktsioonipotentsiaal lävi või üleläviärrituse korral membraanipotentsiaali kiire muutus, mille ajal toimub rakumembraani ümberpolarisatsioon: sisepind (+) ja välis (-). 1. Tipp-potentsiaal: - Kiire depolarisatsioon nullini tõusev osa - Ümberpolarisatsioon positiivse laenguga tipuosa - Kiire repolarisarsioon nullist allapoole langev osa 2. Järelpotentsiaal: - negatiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist väiksem - positiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist suurem Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: - lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi.
Aktsioonipotentsiaal jaguneb: *TIPP-POTENTSIAALIKS suurevoltraaziline, kuid lühiajaline, millel eristaktakse järgmisi faase:1)kiire depolarisatsioon kuni nullinivooni tõusev kõver ; 2)ümberpolarisatsioon selle positiivse laenguga tipuosa; 3)kiire repolarisatsioon nullinivoost allapoole langev kõver. *JÄRELPOTENTSIAAL madalavoltraaziline ja suurema kestvusega. a) negatiivne järelpotentsiaal järgneb tipp-potentsiaalile, on aeglane depolarisatsioon, mis on membraane puhkepotentsiaalist väiksem (hüperpolarisatsioon); b) positiivne järelpotentsiaal järgneb negatiivsele järelpotentsiaalile, on membraani hüperpolarisatsioon, mis on puhkepotentsiaalist suurem. Närvi- ja lihasrakus tekib aktsioonipotentsiaal siis, kui membraan puhkepotentsiaali vähenemine alalävise muutuste tagajärjel saavutab teatud taseme, mida nim depolarisatsiooni kriitiliseks piiriks. Membraani puhkepotentsiaali vähenemisel üle selle omandab Na+-ioonide
annaabi.ee 
